Kas muistsed inimesed tapsid kääbikud?

STOCKHOLM 20090902 Homo Floresiensis var bara en meter h

FOTO: HENRIK MONTGOMERY / SCANPIX/SCANPIX SWEDEN

Kääbikuks nimetatud inimlase Homo floresiensis'e koobastest leitud nüüdisinimese hambad viitavad seosele meie liigi ja meie väikese sugulase kadumise vahel.

Ajakirjas Nature avaldatud uuring kinnitab teadlaste pikaajalist oletust, et nüüdisinimesed ja niinimetatud kääbikud ehk Homo floresiensis'ed elasid samal ajal ühes kohas. Sellest annab tunnistust 46 000 aasta vanune inimhammas, mis avastati Indoneesia Floresi saare sügavas džunglis asuvast koopast. Kas koos elades saadi läbi aga väga lähedaselt või hävitasid nüüdisinimesed enda väiksemad sugulased lõplikult?

Koobas, millest leitud inimhambad kinnitavad, et nüüdisinimene ja kääbused koos elasid.

FOTO: Achmad Ibrahim/AP

Eelnevalt oli teada, et inimesed ilmusid Kagu-Aasiasse ligikaudu 50 000 aastat tagasi ja nende sinna jõudmisega kaasnes peagi nii kääbikute, hiigelkurgede, kääbuselevantide ja Komodo varaanide kadumine. Need andmed tekitasid teadlastes kahtlust, et just inimeste saabumine võiski kääbustele saatuslikuks saada, kuid konkreetseid tõendeid kahe liigi kokkupuute kohta ei olnud.

«Me ei mõista veel inimlaste ja teiste loomade kadumise täpset põhjust, kuid minu arvates võib see olla seotud teistest inimlastest agressiivsema nüüdisinimese saabumisega nende elualale,» kommenteeris Arizona Ülikooli professor Donald Johanson avastust seeker.com’ile.

Lisaks inimhammastele leiti koopast ka magevee molluskite karpe, mida samuti varase nüüdisinimese asustustega seostatakse.

Senised avastused näitavad aga vaid nüüdisinimese ja kääbikute kokkupuuteid. Kuidas nendevahelised suhted toimisid, ei ole veel teada, kuid paleontoloogid oletavad, et inimesed võisid oma sugulastega ristuda Aasias samamoodi, nagu nad seda Euroopas neandertallastega tegid.

Populaarne

Tagasi üles