Uuring: esmasündinutel on suurem tõenäosus saada tegevjuhiks

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sündimise järjekord võib mõjutada inimese edukust tulevikus.
Sündimise järjekord võib mõjutada inimese edukust tulevikus. Foto: SCANPIX

Lastel, kes on perre esimesena sündinud, on umbes 20 protsenti suurem tõenäosus saada mõne firma tegevjuhiks, kui seda on nende noorematel õdedel-vendadel.

Rootsi uuring selgitas välja, et pere esimestel lastel on suurem tõenäosus karjääriredelil edukas olla, vahendas The Local.

«Uuring leidis, et laste iseloomu ja edukust tulevikus mõjutab väga palju nende sündimisjärjekord,» kommenteeris üks uuringu autoreid, Uppsala ülikooli professor Björn Öckert. «Vanematel lastel on paremad sotsiaalsed oskused ja suurem tõenäosus ettevõttes edukaks saada.»

Noorematel lastel on jällegi suurem tõenäosus  alustada oma ettevõtte loomist.

«Me ei tea, kas nooremate laste ettevõtlikkus tuleneb sellest, et nad on altimad riske võtma või neil on raskem leida tööd. Leidsime aga, et nooremad õed on tihti loomingulistel töökohtadel, millest järeldame, et nad on loomingulisemad,» sõnas Öckert.

Uuring leidis, et poisist esmasündinul on 33 protsenti suurem tõenäosus saada tegevjuhiks kui kolmandana sündinud vennal.

Tüdrukust esmasündinul on aga 60-protsendine tõenäosus saada tegevjuhiks. «Kuna maailmas on palju vähem naisjuhte, siis on naiste sündimisjärjekord hulga olulisem.»

Juhte uurides tegid uurijad järelduse mõlema soo kohta: esmasündinul on 18-22 protsenti suurem tõenäosus saada tegevjuhiks, kui nende kolmandana sündinud õel-vennal.

«Me ei tea täpselt miks see nii on. Väga palju oleneb lisaks sündimise järjekorrale ka teguritest pärast sündi,» sõnas Öckert, kes on ise noorem vend.

«Me näeme, et vanemad veedavad nooremate lastega vähem aega, mis võib olla üks põhjus. Samuti võib oluline tegur olla õdede-vendade omavaheline suhtlus,» kommenteeris ta.

Uuring hõlmas 1 400 000 õde-venda. «Õdedel-vendadel on sarnased geneetilised eeldused. Uurides nende paigutust teiste õdede-vendade suhtes, saame aimu, kui palju mõjutab nende tulevikku lapsepõlve keskkond,» märkis Öckert.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles