Pleekinud korallrahud näitavad ootamatult taastumise märke

Georgia Ülikooli kliimateadlane Kim Cobb korallrahudelt proove võtmas. Tulemused näitavad ootamatult, et Kiritimati saare rahud on hakanud pärast pea täielikku väljasuremist aegamööda taastuma. Pildil on kollased korallid terved ja valged haiged.

FOTO: SCANPIX

Oletatakse, et mõneprotsendise taastumise taga on eriti kuumade El Niño suvede möödumine, kirjutab New Scientist.

Kui teadlased Vaikses Ookeani Kiritimati saare lähistel asuvaid korallrahusid külastasid, oli tegemist justkui surnud maaga – surnud oli 85 protsenti ookeanipõhjale eluandvatest loomadest, 10 protsenti oli pleekinud ja haige, kuid siiski veel elus ja vaid 5 protsenti elutses normaalselt edasi.

Kui samad teadlased selle aasta novembris samale kohale naasesid, oli tervete korallide hulk aga tõusnud 6-7 protsendini. Seda ei ole küll palju, kuid siiski on tegemist esimese märgiga korallide taastumisest, mis pärast nende massilise hävimise ilmsiks tulekut avalikkuseni on jõudnud.

«Läksime seekordsele uurimisretkele sünges meeleolus, kuid tulime tagasi palju positiivsemalt meelestatuna, kuna mõned korallid olid sõna otseses mõttes surma äärelt tagasi tulnud,» kommenteeris avastust USA Georgia Ülikooli kliimateadlane Kim Cobb. «See on kõige parem, mida oleksime võinud loota.»

Ta lisas, et mitte ainult ei ole mõned pleekinud korallid praeguseks taastunud, vaid ka mõned beebikorallid on leidnud endale viimase pooleteise aasta jooksul nendel riifidel uue elukoha, mistõttu võib loota ka rahu taastumisele.

Atlandi Ookeani soojendava El Niño ja inimtekkelise kliimasoojenemise tagajärjel oli Kiritmati saare ümbrus saanud koralliuurijate seas kuulsaks kui üks kõige raskemalt pleekinud korallrahudest kogu maailmas. Hoolimata massilisest suremisest näitab seekordne avastus, et on siiski vara lootust maha matta – korallid on vastupidavamad siiski väga vastupidavad ja suudavad olude paranemisel ka edukalt taastuda. El Niño on selleks korraks läbi ja CO2 emissioonidki vaikselt stabiliseerumas.

Kanada Victoria Ülikooli koralliteadlase Julia Baumi sõnul siiski põhjust tõsiseks muretsemiseks.

«Praegune olukord on umbes nagu meil oleks üks väga haige patsient ja selle asemel, et lasta tal rahus paraneda, nakataksime teda pidevalt aina uute ja uute haigustega. Iga inimese ja ka loodusliku süsteemi võimetel on piirid,» ütles Baum New Scientistile.

Populaarne

Tagasi üles