Suur galerii: emme jagamise äpist signaalpoini, vaata parimaid lasteleiutisi

Sassi pudrujahutaja Minu kõht läheb väga ootamatult tühjaks ja siis peab emme kiiresti toitu tegema. Tahan putru kohe sööma hakata, aga selle jahtumist on väga raske oodata. See mure on ka teiste kuumade söökide ja jookidega. Lahenduseks leiutasin pudrujahutaja. Jahutaja on nagu väike taburet, mille saab kausi kohale sättida. Tiivik puhub jahedat õhku väga lähedalt ja kiiresti pudrule peale. Käima panevad teda kaks patareid. Tiiviku ja patareide vahel on lüliti, millest jahutajat sisse ja välja lülitada. Tiivik ei tohi liiga võimas olla, muidu lendab puder minema või näkku või emmele kleidi peale. Pudrujahutaja aitab ka halvema isuga laste puhul, sest teeb söömise põnevaks.

FOTO: Aleksander Urbala, Kelmiküla lasteaia Naerulindude rühm

Iga aasta detsembris jagab Eesti Teadusagentuur auhindu parimatele lasteleiutistele. Toome ära valiku leiutistest. 

Täna autasustatakse Eesti parimaid õpilasleiutajaid. Tänavu esitas oma ideid konkursile rekordiliselt 996 noort leiutajat 109st koolist Eestis ja kahest eesti koolist välismaal, üheksast lasteaiast ning kolmest huvikoolist. Ideid ja leiutisi tuli kõigist Eesti maakondadest, kõige rohkem traditsiooniliselt Harju- ja Tartumaalt.

Hindamiskomisjoni liikme Terje Tuisu sõnul väljenduvad laste leiutistes kõik meie ühiskonna probleemid. Endiselt on laste (ja vahel ka nende vanemate) suurim probleem unustamine ja asjade kaotamine, samuti valmistab lastele muret liiklusohutus – nii purjus liiklejad, teele tulevad loomad kui ka keerulised möödasõidud.

Sel aastal saadeti konkursile mitmeid väikseid koduseid abivahendeid, mis lapsed koos vanematega on valmis meisterdanud. «Saadetud ideedes väljenduvad ka laste hingelised mured – näiteks see, et vanemad unustavad lasteaeda jäänud lastele lehvitada või õpetaja ei pane klassis tähele, kui laps kätt tõstab. Endiselt tuleb välja, et koolikotid on rasked. Välja on mõeldud lendavaid, hõljuvaid ja ratastega koolikotte, mis ka ise teavad, mida kooli kaasa võtta,» rääkis Terje Tuisk.

Konkursile saadetud ideid ning lahedusi hinnati kolmes vanuserühmas: 1.–4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi lapsed pidid lisaks ideele välja tooma ka võimaliku tehnilise lahenduse, 10.–12. klassi õpilaste poolt välja pakutud lahendused pidid olema ka reaalselt teostatavad. Noored, kes osalesid videokonkursil «Eesti otsib leiutajat!», saatsid oma leiutisele lisaks endast ka kuni 1minutilise videoklipi.

Nende alusel valiti välja 20 noort, kellest Eesti Rahvusringhäälingus valmivad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks minidokumentaalid. Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahaliste preemiate saajatele kuulutatakse välja ka Eesti esindaja USAs toimuval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Konkurss toimus 9. aastat ja selle aja jooksul on noored konkursile saatnud ligi 6300 ideed.

Vaata pilte siit

Lumepurskkaev Probleem: purskkaevud on ilusad, aga kahjuks ainult Eesti suvel.Lahendus: lumepurskkaev.Lumekahurit, vett ja elektrit kasutades on võimalik luua täiesti uus purskkaev.See leiutis on mõeldud neile, kellele meeldivad purskkaevud, samuti linnaplaneerijatele jt.

FOTO: Otto Lõoke, Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1. klass

«Koolitee huvitavaks!» prillid Probleemiks on, et koolitee on iga päev üks ja sama ja koolis tuleb käia 2100 päeva 12 a jooksul. Lahenduseks mõtlesin välja tavaliste raamidega prillidega sarnased prillid, mille sangal olevale nupule vajutades tekib virtuaalreaalne pilt – majade asemel näeb vulkaane, koski jt erinevaid asju. Liiklusmärgid ja autod peavad liiklusohutuse pärast alles jääma, aga nad kuvatakse lahedamast materjalist, nt foor puidust ja teed klaasist. Pärisinimesi prillid ei muuda ja taevas ei oleks midagi, sest muidu ei vaataks inimesed ette.

FOTO: Kaarel Süld, Tallinna Reaalkooli 2. klass

Sassi pudrujahutaja Minu kõht läheb väga ootamatult tühjaks ja siis peab emme kiiresti toitu tegema. Tahan putru kohe sööma hakata, aga selle jahtumist on väga raske oodata. See mure on ka teiste kuumade söökide ja jookidega. Lahenduseks leiutasin pudrujahutaja. Jahutaja on nagu väike taburet, mille saab kausi kohale sättida. Tiivik puhub jahedat õhku väga lähedalt ja kiiresti pudrule peale. Käima panevad teda kaks patareid. Tiiviku ja patareide vahel on lüliti, millest jahutajat sisse ja välja lülitada. Tiivik ei tohi liiga võimas olla, muidu lendab puder minema või näkku või emmele kleidi peale. Pudrujahutaja aitab ka halvema isuga laste puhul, sest teeb söömise põnevaks.

FOTO: Aleksander Urbala, Kelmiküla lasteaia Naerulindude rühm

Õuesõppe kott-tool Meie kooli hoovis puuduvad toolid, kus õuesõppe-päeval istuda ja meie klass ei tahtnud ka maas istuda. Kodust kaasavõetud istumisaluseid on õhukesed ja maas hakkab lõpuks külm ning on ka ebamugav. Teine mure on, et kooli hoovis on vaja sügisel puulehed ja okkad ära riisuda ja vedada.Tulin ideele teha mahalangenud lehtedest õuesõppe kott-toolid, sest kott-toolid on mugavad ja noored armastavad neil istuda. Ja pole vaja teha kulutusi mööbli soetamiseks.Nende toolide tegemise käigus saab lisaks veel teha palju kasulikku ja toredat:• Lehti riisudes teeksid õpilased kooliaia ise puhtaks. • Saaksime klassiga rõõmsalt koos aega veeta ja aktiivselt värskes õhus liikuda. Pärast jaksaksime klassiruumis paremini õppida.• Võiksime riisuda ja lehti kotti panna gruppides ja õppida koostööd ning teistega arvestamist.Toole saab kasutada sügisest kevadeni. Kui saame kokku vähemalt 20 kotti, saame õuesõppe-klassiruumi ja kui paigutada need varjualuse alla, oleks nende kasutusaeg pikem. Leiutis sobib kõikidele Eesti koolide õpilastele, kes soovivad luua endale mõnusa õuesõppe-klassiruumi – meeldiva õpipesa, kus ka vahetundide ajal saaks koos olla.

FOTO: Dharma Helena Veskimägi, Püha Johannese Kooli 4. klass

Emme jagamise äpp Probleem: Emme peab mind iga päev sõidutama kooli ja trennidesse.Lahendus: Mõtlesime välja mobiiliäpi, mis aitab ühel emmel mitut last korraga sõidutada. Selle äpi abil saavad kokku need emmed, kelle laps sarnasel kellaajal ja teel liigub. Et emmed tahaks seda kasutada, peab see olema lihtne ja sellega peab saama raha teenida. Näiteks kui minu emme sõidutab teist last, siis iga kilomeetriga teenib minu emme raha. Kui mind sõidutab mõni teine emme, siis kulutab minu emme raha. Iga kuu lõpus vaadatakse, et kes teenis või kes peab maksma. Mõni emme võibki iga päev lapsi sõidutada ja sellega raha teenida, kui tal muud tööd ei ole.

FOTO: Artur Püss ja Heiki Lõhmussaar, Tallinna Vaba Waldorfkooli 4. klass

Automaatpiduriga jalutusrihm Kui koer sööstab äkki peremehest kaugemale (kassi järele, üle tee vms), saab rihma lukustada alles nupule vajutades. Mõnikord ei jõuta seda teha piisavalt kiiresti. Tavalisel rihmal on kaks asendit: vabalt liikuv ja lukustatav. Rihm liigub vastavalt koera kaugusele vabalt sisse ja jääb alati pingule. Lukustamiseks peab looma omanik nuppu vajutama. Jalutusrihma rullil võiks olla samasugune lukustussüsteem nagu auto turvavööl. Äkktõmbe (A) peale mõjub keeltele (B) tsentrifugaaljõud nii, et keeled surutakse lukustusasendisse (C) ja rihm peatub. Minu sõbrad koeraomanikud loodavad, et selline rihm valmis ehitatakse.

FOTO: Konrad Sirel, Tallinna Reaalkooli 4. klass

Elektromagnetiga jootekolbElektroonikaringis jootmisega tegeldes juhtus tihti, et laia või kitsa otsaga jootekolvi otsikut vastavalt vajadusele kiiresti vahetada ei saanud, sest tuli oodata otsiku jahtumist. Lahenduseks pakun välja kiiresti vahetatava otsaga elektromagnetiga jootekolvi, mida kasutaksid inimesed ja väike-ettevõtted, kes tegelevad pidevalt jootmisega ning kel on vaja erineva suuruse ja kujuga jootekolvi otsikuid pidevalt vahetada. Minu jootekolb oleks suunatud elektroonikakomponentide jootmiseks. Otsikud paikneksid spetsiaalses, eraldi vooluvõrku ühendatud karbis ja seal nad n-ö oleksid soojas ehk juba eelkuumutatud, valmis koheseks kasutamiseks. Jootekolvi käepidemes asuks elektromagnet, mida lülitiga sisse-välja lülitada. Otsikud oleksid samuti magneetilisest materjalist, mis juhiks hästi soojust. Elektromagneti lülitit vajutades lased magneti lahti ja kasutatud otsiku karpi oma soklisse. Jootekolviga järgmise, sobiva otsiku juures lülitit vajutades tõmmatakse uus otsiku kolvi külge. Jootekolb, sh kuumutussüsteem, oleks pidevalt vooluvõrgus, et jootmist saaks kiiresti jätkata.

FOTO: Lauri Laaspere,Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9. klass

Katkestusteta rattasõit vanalinnas Vanalinna kõnniteedel ei saa sujuvalt tõukerattaga sõita, sest vihmaveerennide juures peab peatuma ja ratta üle tõstma.Lahendus. Pilt 1. Ratta lenksul on nupp, millele vajutades kergest vastupidavast materjalist plaat esiratta ette viskub. (NOOL TEKSTI JUUREST PILDINI) Pilt 2. Plaat jääb vihmavee kõnniteerenni peale ja rattaga saab rennist/plaadist üle sõita.Pilt 3. Lenksul olevale teisele nupule vajutades läheb plaat tagasi lenksu külge rippuma. Sihtgrupp: kõik, kes kasutavad liikumiseks rattaid.

FOTO: Eva-Lotta Urke Vanalinna Hariduskolleegiumi lasteaia «Aiake» vanem rühm

Kiviparketi hooldusmasin Hoonete ja kõnniteede katteks kasutatava kiviparketi vahedesse tekivad sammal jt taimed ning muld. Selle kiireks ja efektiivseks eemaldamiseks töötasin välja seadme – akutrelliga töötav pöörlev nailonhari. Tugiratas võimaldab masinat enda ees lükata ja käepideme kõrguse muutmisega reguleerida ka pöörleva nailonharja kõrgust kiviparketist. Akutrelli maapinnast kõrgemale toomiseks on kasutusel hammasratasülekanne, kus pöörlemise asend võrreldes esialgsega on täisnurga all. Akutrelli lüliti külge on kinnitatud traat, mille mõlemas otsas aasad. Üks aas on ümber lüliti ja teise saab kinnitada aluslaua küljes oleva naela külge. See teeb seadme kasutamise mugavaks ja ohutuks ka lastele. Kiviparketi hooldusmasin koosneb aluslauast (1), nailonharjast (2), pöörlemisnurka muutvast elemendist (3), akutrellist (4), akutrelli lüliti külge kinnitatud käivitustraadist (5), tugirattast (6) ja käepidemest (7).

FOTO: Kaur Lõhmus, Tartu Tamme Kooli 6. klass

Kookonmadrats Matkal läheb vaja liiga palju asju – magamiskott, madrats ja pump – ning seljakott läheb raskeks ja siis ei jõua kõndida. Lahenduseks oleks magamiskott, mis on koos õhkmadratsiga. Kokkupandult (joonis 1) ja lahtivõetult (joonis 2) on kookonmadrats täiesti tavaline magamiskott, mida saab kasutada kämpingus voodis magamiseks. Maas magamiseks on kookonmadratsi alumise poole sisse tehtud täispuhutav, isetäituva ventiiliga vahe (joonis 3). Kookonmadrats on tehtud soojast, kergest, väikseks pakitavast materjalist. Sellel on madrats magamiskoti sees ja lapsed ei veere sellelt maha. Leiutist saavad kasutada kõik matkajad, kes ei maga kõva peal hästi, kellel jäävad kõval pinnal kondid haigeks ja lapsed, kes kipuvad madratsilt maha veerema.

FOTO: Erik Maidla, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 3. klass

Lindude peletaja Linnud käivad peenras maasikaid söömas ja tavalist hernehirmutist nad ei karda. Leiutasin lahenduseks peletaja-hirmutise, kelle silmades on kaamerad ja käes on voolik, kuhu tuleb vesi kaevust või trassist. Kui ablas lind tuleb maasikaid näppama ja satub kaamera ette, annab andur veepritsile märku ja lindu ehmatatakse külma veega. Samal ajal saavad maasikad ka kastetud.See leiutis on neile, kellel on aiamaa.

FOTO: Eliise Võigemast, Märjamaa Gümnaasiumi 3. klass

Panni poolitaja Panni poolitaja aitab pannil korraga kahte eri asja praadida nii, et need ei lähe omavahel segamini. Idee tuli mulle siis, kui ema praadis kartuleid koos hakklihaga, aga mina tahtsin eraldi praekartuleid. Siis mõtlesin pannile vahele poolitaja. See oleks tugevast silikoonist, otstes T-tähe kujud, mis hoiab poolitajat pannil paigal.Paljudele lastele ei maitse kokku segatud söögid ja minu leiutis väldib seda.

FOTO: Mikk Reinkubjas, Ülenurme Gümnaasiumi 4. klass

Puulehtede pakkimise masin «Leheõgard» Linnaaedades pole sageli kompostihunnikut, mis mahutaks mitme puu lehed ja (biolagunevasse) kotti pannes võtavad need palju ruumi. Lahenduseks pakume masina, mis surub lehed kokku ja köidab pakiks biolaguneva nööri või lindiga. Masin töötab nagu heinapallimasin, aga on väiksem ja teeb väiksemaid pakke. Masin töötab nutikalt, töö-ala jälgivad andurid nagu robot-tolmuimejal või robotniidukil. Masin töötab elektri ja päikesepaneelidega.«Leheõgardi» tekitatud lehepakke on mugav transportida sinna, kus nad mullaks laguneda võivad. Kuivad pakid sobivad kas põletamiseks, põleva gaasi (biometaani) tootmiseks või aias istumisaluseks või onnide ehitamiseks.

FOTO: Miku Tanel ja Uku Karel Vellet, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool 1. klass

Pähklipõmm Pähklitangidega on väiksel lapsel raske pähklit purustada. Laps võib haiget saada ja koored lendavad laiali.Pähklipõmm koosneb nuiast ja kummirõngast. Mina ehitasin selle pudrunuiast ja mänguauto kummist, mis hoiab tihedalt nuia ümber. Nii ei pea pähklit purustamise ajal käes hoidma. Pähkel tuleb panna lauale või alusele ja lüüa pähklipõmmiga sellele pihta. Purustatud pähkel jääb nuia alla ja koored ei lenda laiali. Sihtgrupp on väikelapsest vanurini. Meie peres kasutavad minu leiutist juba tükk aega ema, isa, vanaema, vanaisa ja 5-aastane vend.

FOTO: Otto Seppel, Pärnu Vanalinna Põhikooli 2. klass

Projekti- ja koolilaud. Kaks ühes Probleem on lauaga, mille taga peab laps kõik oma asjad ära tegema. • Kui lapsel on ainult üks laud, siis sinna ei mahu ära tema projektid (nt Legost ehitis) ja kooliasjad. Kogu aeg peab poolikuid projekte edasi-tagasi tõstma. • Kui lapsel on juhtumisi väiksemaid õdesid või vendasid, siis need tahavad kogu aeg tema pooleli olevaid projekte näppida. • Kui sõber tuleb külla ja on vaja koos õppida, siis kahekesi laua äärde ära ei mahu. Projekti- ja koolilaua sees on süvis, mille pealt saab ära nihutada katte. Laual oleks justkui kaks tööpinda. Allaklapitav jalg toetab nihutatud katet. Süvise sees saab teha projekte või vajadusel katte peale nihutada, et projekt oleks kaitstud ja saaks teha koolitööd. Kui külla tuleb sõber, saab jätta katte kõrvale lahti ja langetada projektile peale laua taga oleva stendi – nii on kaks koolitööks sobivat lauda ja projekt ka kaitstud. Kui tuba on tarvis korda teha, saab laua katte oma kohale nihutada ning raamatud virna panna.See laud on mõeldud lastele, kes tahavad oma laua taga teha ka muud peale õppimise ja kõige parem lastele, kellel on väikeseid õdesid või vendi, umbes 1- kuni 7-aastaseid. Lapsed ju ei taha kogu aeg omi asju kokku panna, sest siis on mäng rikutud.

FOTO: Mattias Kuklane, Rõuge Põhikooli 4. klass

Rebitav piimapakk Olen olnud hädas kilest piimapaki avamisega. Lapsed ei tohi vanemate järelevalveta nuga või kääre puutuda, aga piima juua võivad küll. Samuti võivad kilest piimapaki avamisega hädas olla vanad inimesed.Selleks leiutasin rebitava piimapaki. Piimapaki üks ülemine nurk on spetsiaalse pressi abil kokku surutud ja peale märgitud joont mööda lahti rebitav. Sarnast tehnoloogiat on kasutatud mitmete erinevate toiduainete pakendite puhul, aga rebitavat piimapakki ei ole veel näinud.

FOTO: Berta Tsirk, Parksepa Keskkooli 2. klass

Seade vanematele meelde tuletamaks lasteaeda jäetud lastele lehvitamist Vahel juhtub, et vanemad unustavad hommikuti last lasteaeda viies oma lapsele lehvitada, enne kui tööle kiirustavad. Laps on sellepärast kaua aega kurb. Leiutasime aparaadi, mis tuletab vanematele meelde, et vaja on lehvitada. Seade on kahes osas – laps vajutab seadet 1 ja seade 2 annab vanema taskus/kotis märku, kas helina või pirina või lausega «LEHVITA MULLE!».

FOTO: Karl Martin Kiivit ja Dina Voimova, Tallinna Nurmenuku lasteaia Karikakra rühm

Signaalpoi kalavõrgu leidmiseks Järvedes on palju kalavõrke ja oma võrgu leidmisega võib raskusi tekkida. Kui kalur võrku üles ei leia, võib see veekogusse jääda, mis on rahaline ning keskkonnakahju, sest kalad jäävad võrku kinni ja surevad. Tänapäeva kalavõrgud on sageli sünteetilisest materjalist, nt nailonist, mis laguneb väga pika aja jooksul.Oma võrkude eristamiseks ja leidmiseks oleks vaja signaalpoid. Poi kinnitatakse kalavõrgu külge ning see jääb võrgu kohale veepinnale. Poi sees on GSM-lahendusega süsteem koos LED-ribadega. Võrgu leidmiseks helistab kalamees oma poi numbrile ja võrgu kohal olevas pois hakkavad tulukesed vilkuma. Antud signaalpoi katsetused veekogul olid edukad ja kalamehed on tundud poi vastu suurt huvi.Signaalpoi koosneb:1. Läbipaistev kuppel, milles on LED-ribad.2. Märku andvad LED-ribad: kolm punast ja kolm külma valget.3. Mobiiltelefon (signaali allikas), mis asub võimalikult poi ülemises otsas, et tagada hea levi.4. Poi veekindel korpus.5. Vilkumissageduse ja vilkumise kestuse juhtplokk.6. Pingeregulaator ja signaali võimendi.7. Poi energiaallikas ehk aku (12 V).8. Raskus poi põhjas.9. Poi kinnituskonks.

FOTO: Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass

Sportify. Leia mäng Sportify aitab hõlpsasti leida ja kokku viia sobivaid kaaslasi sportimiseks, bändi tegemiseks, tantsimiseks vm vaba aja tegevusteks. Sportify on tõhus vahend tervete eluviiside edendamiseks ja propageerimiseks, parandades elanikkonna tervisenäitajaid ning vähendades riigi ravikulutusi. Idee sündis, kui tahtsime kahe sõbraga jalgpalli mängida, aga paar inimest pole jalgpalliks piisav ja nii hakkasime sõpru läbi helistama. Mäng ära, sest piisavalt mängijaid me kokku ei saanud.Sportifyga saab leida reaalseid sõpru reaalses elus ja lahendab probleemi, et kuidas panna inimesi rohkem liikuma, tegelema muusikaga ja teiste hobidega. Äpile on võimalik liita erinevaid funktsioone: varustuse olemasolu, ümbruskonna spordiplatside ja teised ühiskondlike ruumide broneerimine, mängijate tase, vanus, sugu ning soovitused ühe või teise tegevuse soojendusharjutusteks, e-pood jpm.

FOTO: Mark Jõgar, Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klass

Targad ujumisprillid Ujumistrennis ajavad lapsed tihti sassi, mitu ringi on ujutud ja mitu veel vaja ujuda. Sama mure võib olla suurtel inimestel, kui nad ujuvad 25 m basseinis 1 km.Seepärast leiutasin targad ujumisprillid, mis aitavad selle probleemi lahendada. Paned stardis targad prillid ette ja nende klaasi äärde tekib ujutud maa meetrites ja ujumise aeg. Prillid hakkavad tööle silmtuvastusega, kui prillid on ees ja teed kaks kiiret silmapilgutust. Elektroonika paikneb veekindlalt ujumisprilli küljerihma ja klaasiühenduskohas. Laadimine toimub ujumisprillide karbis, juhtmevabalt. Kõiki andmeid saab ka juhtmevabalt arvutisse tõmmata ja teha nädala trennide kokkuvõtteid.

FOTO: Siim Oliver Virro, Tallinna Kesklinna Põhikooli 3. klass

Suitsuvaba auto Probleemiks on, et autos suitsetatakse ning mürgised ained levivad ja ladestuvad ning kahjustavad eriti autos viibivaid lapsi. Lisaks viib sõidu ajal suitsu süütamine juhi tähelepanu kõrvale, mis võib kaasa tuua liiklusohtliku olukorra või õnnetuse ning sõidu ajal visatakse aknast välja suitsukonisid.Probleemi lahendus on kõigi autode lakke paigaldatud suitsuandur, mis käivitab autos suitsetamise peale piisavalt valju alarmi ja tõmbab ka ümberolevate inimeste tähelepanu. Süsteem töötab ainult auto süüte pealt (mitte patareidega, mida saab välja võtta) ja käivitub, kui süüde on sees. Tööle hakanud alarmi saab vaigistada ainult siis, kui süüde välja keerata ja uuesti saab auto käivitada alles 15 minuti möödumisel pärast alarmi, et hais oleks autost täielikult väljas. Suitsuandurit ei saa teibi ega muu vahendiga kinni katta, kuna andur tunneb selle ära ja süüte sisselülitamisel hakkab alarm tööle. See süsteem tagab ka, et mittesuitsetavad inimesed saavad osta suitsuvaba auto ning kui suitsetav inimene ei saa sõidu ajal suitsetada, võib see aidata tal suitsetamisest loobuda.

FOTO: Kristi Aas, Tõrva Gümnaasiumi 7. klass

Värve muutev lipp Kui presidendil tulevad väliskülalised, siis peaks nende riikide lipud laual olema. Maailmas on üle 200 riigi ja vaja läheb palju erinevaid lippe. Presidendi elu lihtsamaks muutmiseks leiutasin lipu, mida saab muuta vastavalt riigile. Laed arvutist usb-pesa kaudu lipu sisse sobiva riigi lipu(pildifaili) ja väike mikroprotsessor kuvab õhukeses OLED-ekraaniga lipus selle riigi lipu pildi. Sihtgrupp: lisaks presidendile inimesed, kes võtavad vastu väliskülalisi, või turismibürood.

FOTO: Uku Allikvee, Tallinna 21. Kooli 6. klass

Ultrahelianduriga rattakell Ultrahelianduriga rattakell reageerib automaatselt objektile/takistusele. Andur mõõdab objekti/takistuse kaugust (nt post, puu, inimene jne) ja annab signaali edasi mootorile, mis käivitab kellamehhanismi. Objektist kaugemale minnes signaal katkeb ja kellamehhanism peatub.

FOTO: Marjella Saanpere, Kle-Ingelin Jõgisoo, Natali Carmel Sarapuu, Peetri Lasteaed-Põhikooli 9. klass

Populaarne

Tagasi üles