Keisrilõiked suunavad evolutsiooni – vastsündinud muutuvad suuremaks

Austria teadlaste värske uuring näitab seost sagenevate keisrilõigete ja inimese kehasuuruse evolutsioneerumise vahel.

FOTO: Khaled Abdullah/REUTERS

Teadlased näitasid, et sage kirurgilisel teel laste ilmale toomine teeb võimalikuks suuremate imikute ellujäämise ja vastavate geenide edasikandumise.

Värske uurimus näitab, et mida enam keisrilõiget kasutada, seda suuremaks muutub tõenäosus, et ka tulevikus tuleb sama meetodit kasutada. Andmed näitavad, et kui 1960. aastatel esines sünnitustel olukorda, kus beebi läbi sünnituskanali ei mahtunud, 30 juhul 1000st, siis tänapäevaks on see tõusnud 36-ni 1000st.

Põhjus peitub evolutsioonis ja inimese kehakujus – võrreldes teiste primaatidega on inimesed oma keha suhtes oluliselt suurema peaga, mistõttu on ka sünnitus meie jaoks märksa keerulisem kui näiteks šimpanside jaoks. Ilma keisrilõike võimaluseta oleks palju rohkem suure peaga lapsi ja nende emasid nimelt sünnil surnud, mistõttu ei oleks vastavat kehakuju toetavad geenid ka järgmistele põlvkondadele edasi kandunud. Nii võibki keisrilõigete levimist lugeda üheks inimeste kehasuuruse kasvamise põhjustajaks. Lisaks soosib suurem keha ka varajases nooruses ellu jäämist.

Ameerika Teaduste Akadeemia Toimetistes avaldatud uuringus analüüsisid Viini Ülikooli teadlased matemaatiliste mudelitega Maailma Terviseorganisatsiooni andmeid ja erinevaid suure valimiga sünniuuringuid. Leiti, et ilma keisrilõigeteta esines lapse keha suurusest tingitud sünniprobleemide keskmiselt 30 juhul 1000st. 50-60 aastat hiljem on see näitaja aga 33-36. See tähendab, et võrreldes algse trendiga on toimunud 10-20 protsendine kasv.

«Järgmine küsimus on, et mis saab edasi,» vahendas BBC uuringu juhtiva autori Philipp Mitteroeckeri sõnu. «Tõenäoselt see evolutsiooniline trend jätkub, kuid teeb seda vähehaaval ja aeglaselt. Sellisel arengul on oma piirid, nii et ei ole alust loota, et kõik lapsed üks päev keisrilõikega sünniksid.»

Populaarne

Tagasi üles