Vingugaasi mürgitusele leiti uus ja efektiivne vastumürk

Vingugaasi mürgitusele leiti uus ja efektiivne vastumürk

FOTO: /AP

Inimkonda läbi kogu meie ajaloo saatnud mürgituse vastu on seni kasutatud väga primitiivset suruõhu hapniku ravi. USA teadlased lõid nüüd aga esmakordselt efektiivse ja spetsiifilise ravi.

Kes on kunagi vingumürgituse käes kannatanud teavad, et mürgitatud olek on kaugel meeldivast. Eriti raskeks teeb selle tõsisasi, et iseseisvalt lahkub CO verest väga aeglaselt, mistõttu võib loomulik paranemine kesta päevi, kui mitte nädalaid.  Samuti ei pea kogused olema sugugi suured, et mürgitus oleks surmav. Verre jõudes seondub CO vere hemoglobiiniga ja takistab niimoodi hapniku imendumist. Lisaks takistab ta ka mitokondrite hingamist, mistõttu ei saa rakud oma tegevuseks vajalikku energiat.

Tänapäeval kasutatakse selle raviks aga rohkem kui 50-aastast meetodit – patsiendi kopsud pumbatakse täis suruõhu hapnikku, mille mõju kestab mõned tunnid. Efektiivsemaid ja organismi vähem kurnavaid biokeemilisi meetodeid seniajani ei ole.

Käesoleva aasta alguses tegid USA teadlased aga omalaadse eksperimendi, kus mürgitasid hiiri neile selgelt mürgise koguse COga, kuid andsid neile seejärel eksperimentaalset molekuli. Uue ravimi mõjul vererõhk alanes ja loomakesed paranesid.

Molekul, mida mürgitatud rottidele süstiti, on neuroglobiin – ajus ja silma võrkkestas kaitsefunktsiooniga valk, mille struktuuri olid teadlased eelnevalt laboris ümber kujundanud. Mõni aeg varem olid teadlased nimelt avastanud neuroglobiini ainulaadse võime vingugaasi siduda – uuritud hiirte rakkudes kaasnes neuroglobiiniga pea alati ka vähemalt üks CO molekul. Et saavutada efektiivsem raviefekt võimendasid teadlased sidumisvõimet 500 korda. Mürgi «kinni püüdnud» valgud eraldusid neerude kaudu.

«See vahend on fenomenaalne – ta suudab vingugaasi hemoglobiini küljest otse lahti rebida,» kommenteeris vingugaasi mürgitusele spetsialiseerunud doktor Lindell Weaver saavutust Science’ile. Ta lisas, et CO’l on ka teisi mõjusid peale hemoglobiiniga seondumise – nagu näiteks närvisüsteemi ja vereringesüsteemi kahjustamine - , mistõttu ei pruugi tema hemoglobiinist eraldamine olla täielikuks raviks piisav. Samas tunnustas ta uudse ravimi elupäästvat toimet.

Nüüd ootavad uut ravimit ees kliinilised uuringud.

Uut vastumürki kirjeldav artikkel avaldati ajakirjas Science Translational Medicine.

Populaarne

Tagasi üles