Uuring: miski ei takista ahve rääkimast nagu inimene. Miks nad siis seda ei tee?

Uuring näitab, et anatoomiliselt ei takista miski makaake inimese moodi kõnelemast.

FOTO: DAMIR SAGOLJ/REUTERS

Meie lähimate sugulaste kõneaparaati arvutisimulatsiooni abil uurinud teadlased leidsid, et füüsiliselt ei takista miski ahve inimese moodi kõnelemast.

Aastaid on teada, et inimene ei ole ainus kõnevõimega loom – primitiivset häälitsuste abil suhtlemist on näidatud nii erinevate ahviliikide, vaalade kui ka papagoide puhul. Meie lähimate sugulaste inimahvide puhul on seni aga jäänud mõistatuseks, miks nende kõnevõime miljonite aastate jooksul rohkem arenenud ei ole.

Nüüd on Ameerika teadlased teinud kindlaks, et miski ei takista ahve tootmast kõiki inimese kõnes olulisi häälikuid ning valminud on ka simulatsioon sellest, kuidas kõlaks ahvi häälega öelduna lause «Will you marry me» (Kas sa abielluksid minuga? - toim). Heli näidet saab kuulata siin:

Selliste tulemustega lükkab uuring ümber ühe välja käidud teooria, mille kohaselt ei ole nende anatoomia lihtsalt võimeline tootma inimkõneks vajalikku häälte ampluaad – täishäälikuid a, e, i, o ja u.

Ahvide kõnevõime kindlaks tegemiseks viisid Princetoni Ülikooli teadlased läbi terve jada eksperimente, mille käigus tehti hulk röntgenpilte isase jaava makaagi Emiliano kõneaparaadist. Lisaks tehti pilte ka söömise ajal toimuvatest liigutustest neelus, millega tehti kindlaks, kui palju kõri venib. Jälgitud kõriasendite põhjal suudeti kokku panna valik häältest, mida ahvid teha suudavad. Lõplik tõdemus – miski ei peaks takistama neid tegemast kõiki inimkõnes vajalikke häälikuid.

«Keegi ei saa enam öelda, et ahvide kõnevõimet takistavad puudujäägid nende anatoomilises ülesehituses,» ütles uurimisgruppi juhtinud Asif Ghazanfar New Scientistile. «Nende kõneaparaat on kõnevõimeks valmis, kuid aju pole veel selle tasemeni jõudnud. Nüüd tuleb hakata uurima, miks inimaju suudab kõnega hakkama saada, aga ahvi aju ei suuda.»

Uued anatoomiateadmised sisestati arvutimudelisse, mille abil suudeti toota ka helifailid sellest, kuidas ahvide hääl peaks kõlama, kui nad tõesti suudaksid rääkida. Neid helisid kuulnud inimestest suutis üle 90 protsendi ka aru saada, mida neile öelda, mistõttu oletavad teadlased, et kui ahvid tõepoolest räägiksid, ei tohiks inimestel olla raskusi nende mõistmisega.

Uuringu tulemuste põhjal saab teha järeldused ka inimese kõnevõime arengu kohta – otsustavaks muutuseks pidid olema muutused ajutalituses, mitte vaid kõri anatoomias.

Ghafanzari ja kolleegid uuring ilmus ajakirjas Science Advances.

Populaarne

Tagasi üles