Oluline avastus: Alzheimeri tõve ravi võib peituda inimese silma valguse laskmises

Hiired pandi vilkuva valgusega tuppa, nii jõudis vilkuv rütm silma kaudu nende ajju.

FOTO: Kuvatõmmis/MIT

LED-lampide teatud sagedusel vilgutamine võib Alzheimeri tõvega seotud ajukahjustusi leevendada, näitasid hiirte pealt tehtud katsed.

Alzheimeri tõbi on äärmiselt tõsine ja levinud haigus. Üle maailma kannatab selle  käes 46,8 miljonit inimest. Tõve traagika seisneb sellevastase ravi puudumises ning võimalike lahenduste otsimisega tegelevad teadlased üle maailma.

Eelmisel nädalal tulid Massachussetsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) teadlased ajakirjas Nature välja uue, lootustandva avastusega. Hiljutised uuringud näitavad, et Alzheimeri tõbi halvab aju signaalide töötamise ja neuronite omavahelise töö. Konkreetsemalt nimetatakse Alzheimeri tõvega seotud neuronite töötamist ja omavahelist suhtlemist Gamma rütmiks. Lihtsustatult öeldes peab aju mälestuste säilitamiseks, analüüsimiseks ja ülesleidmiseks töötama teatud rütmiga. Alzheimeri patsientidel hakkab see rütm aga tasapisi kaduma ning kujundlikult öeldes oleks keegi justkui nende rütmi maha keeranud. MIT teadlased, eesotsas neuroteaduse professori Li-Huei Tsaiga üritasidki katsetada, kas mingil moel saaks seda rütmi taastada.

Valguse oluline mõju 

Alzheimeri tõbe iseloomustavad beeta-amüloidist koosnevad rakud, mis ajurakke ja ajutegevust kahjustavad. Oma katses kasutasid teadlased hiiri, kellele arendati Alzheimeri tõve soodumus, ent kelle ajju veel eelpoolmainitud rakke palju kuhjunud ei olnud. Samuti polnud neil veel Alzheimeri haigusele omaseid sümptomeid. Küll aga olid neil juba «rütmihäired». Eksperimendis stimuleeris uurimisrühm hiirte hippokampusesse rütmi, kasutades selleks optogeneetika tehnoloogiat (lihtsustatult öeldes, puuriti imepisikese puuriga hiirte kolpa auk, neid nii valgusega kokku viies). See tähendab, et teadlased suudavad geneetiliselt muudetud rakke kindlas rütmis valgust lastes kontrollida. Nii suudeti mõjutada ajurakke, mis hiirte gamma rütmiga tegelesid. Pärast tunnist stimulatsiooni vähenes kahjulike rakkude tase 40 – 50 protsenti.

Seejärel hakkasid nad aga uurima, kas väheminvasiivsel meetodil saaks sama saavutada, sest inimaju sel viisil puurida on keeruline. Nii hakkasid nad otsima muid valguse ajju viimise viise. Asi tipnes sellega, et hiired pandi samas rütmis vilkuva valgusega tuppa, seega jõudis valguse rütm ajju nende silma kaudu. Sarnaselt puurimisega vähendas see tehnika kahjulike rakkude taset 50 protsendi võrra.

Teisalt rõhutavad uuringu autorid, et rakud taastusid pärast 24 tundi ning edu kehtis hiirte puhul, kel oli Alzheimeri tõve varajane staadium. Seejärel uurisid nad aga, kuidas mõjub pikaajalisem ravi ning milliseid tulemusi annavad hilisemas etapis haigust põdevad hiired – tulemused olid lootustandvad.

Ehkki avastus annab teadlastele lootust, rõhutab uuringu juhtivautor Li-Huei Tsai, et inimestele tulemuste ülekandmiseks on veel liiga vara. «Tegu on suure «võib-ollaga», sest paljud hiirte pealt töötavad asjad inimeste peal tulemusi ei too. Teisalt võivad inimesed ravile hiirtega sarnaselt reageerida ja sel puhul on sel lähenemisel tohutu potentsiaal, sest see on nii mitteinvasiivne ja lihtsasti kättesaadav,» põhjendas Tsai.

Nüüd ongi Tsai ja tema kolleeg Ed Boyden asutanud firma, mis hakkab tulevikus ravi inimeste peal katsetama. 

Vaata eksperimendi kujutist videost siit: 

Populaarne

Tagasi üles