Molekulaarbioloogia, korilus, pagulased ja lähisuhtevägivad – vaata Eesti parimaid üliõpilaste teadustöid

Peapreemia saajad Mari Tõrv ja Aleksei Tretjakov

FOTO: Erik Peinar

Täna pärastlõunal tunnustati Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi parimaid, kokku autasustati 93 tööd. 

Viimaste aastatega lisandub konkursile järjest rohkem töid, mis on kahe valdkonna piiril ja see tendents kasvab. Tavapärane on ka see, et hinnatute etteotsa kipuvad sattuma tugevates uurimisrühmades tehtud tööd.

Kõige suuremad, 3600 euro väärtused peapreemiad jagati kahele doktoritööle.

Neist esimese pälvis Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö kaitsnud Aleksei Tretjakov ning tema töö kandis nime «Sünteetilised retseptorid molekulaarselt jäljendatud polümeeridest biomakromolekulide märgisevabaks määramiseks».

Töö tulemusena leiutati tehnoloogia sensori ehituseks, mis võimaldab otseselt, reaalajas määrata immuunseid valke veelahuses. See on väga oluline edasiminek ekspress-analüüside tegemisel meditsiinis ning võiks haiguste diagnoosimist oluliselt lihtsamaks, odavamaks ja kiiremaks teha.

Teise peapreemia sai Tartu ja Kieli Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Mari Tõrv töö «Praktikate püsivus. Multidistsiplinaarne uurimus küttide ja korilaste matustest Eestis, ajavahemikul 6500-2600 eKr» eest.

Doktoritöö keskmes olid hilismesoliitikumi ja neoliitikumi küttide ja korilaste matmispraktikad ning esmased identiteedid Eestis. Töö uuris, kuidas käitusid kütid ja korilased kogukonnaliikme surma korral ja kellele said osaks arheoloogiliselt nähtavad matmispraktikad. Analüüs põhines arheoloogilistel inimsäilmetel ja neile konteksti loova varasema kaevamismaterjali taaslugemisel. Hindaja sõnul on töö üks tugevamaid külgi humanitaar- ja loodusteaduslike meetodite (eelkõige arheoloogia, etnoloogia, osteoloogia ja biokeemia) integreerimine ühtseks teadustööks, samuti materjali ladus ja väga põhjalik esitlusviis.

Alates 2016. aastast liitus riikliku konkursiga Eesti Teaduste Akadeemia teadustööde konkurss ja esmakordselt anti välja ka Eesti Teaduste Akadeemia presidendi eripreemiad:

1)rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe astmes: Eripreemia «Lootustandvate sähvatuste eest» (πx250=785,40 eurot) Mari Kalma (Tartu Ülikool) konkursitöö «Süüria pagulaste mõju peamiste Euroopa Liidu sihtriikide majandustele»;

2)magistri- ja doktoriõppe astmes:

I eripreemia «Elegantseima üliõpilastöö eest» (πx1000=3141,59 eurot) Arvo Kaldmäe (Tallinna Tehnikaülikool) konkursitöö «Diskreetsete ja hilistumistega mittelineaarsete juhtimissüsteemide süntees» eest;

II eripreemia «Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest» (πx500=1570,80 eurot) Piret Uustal (Eesti Kunstiakadeemia) konkursitöö «Turvaseade paarisuhtevägivalla ohvritele» eest.

Vaata ülejäänud auhinnasaajaid SIIT.

Sel aastal laekus konkursile 496 teadustööd 32 ülikoolist, sh 19 välisülikoolist. Pooled esitatud uurimistöödest on Tartu Ülikooli tudengitelt, järgnevad Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Maaülikool.

Kõige rohkem töid – 238 – esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, järgnesid loodusteadused ja tehnika 127, bio-ja keskkonnateadused 70 ning terviseuuringud 61 tööga.

Konkursi töid hindas tunnustatud teadlasi ning Eesti teadusagentuuri ja Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid ühendav 17 liikmeline komisjon. Oma hinnangu andsid ka 190 komisjonivälist sõltumatut retsensenti.

    Populaarne

    Tagasi üles