8 küsimust. Keskkonnaministeeriumi ja metsakaitsjate konflikt: millest on jutt?

FOTO: Raigo Pajula

Kuigi Eesti metsavaru üldises juurdekasvamises ei ole alust kahelda, puudub selgus nii konkreetsete metsa hindamise meetodite kui ka arvude osas

Eile avaldasid Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlased Postimehes arvamusartikli, milles kritiseerisid tugevalt keskkonnaministeeriumi poolt läbiviidavat metsaseaduse muudatust. Muuhulgas tekitavad segadust erinevad metsa «loenduse» meetodid ja arvestused.

1. Kuidas on «mets» defineeritud seaduses?

Keerulise teema käsitlemisel ei pääse definitsioonidest. Eesti metsaseaduse järgi loetakse metsamaaks maatükki pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja mille võrad katavad puude all olevast pinnast vähemalt 30%. See tähendab, et metsana võib arvesse minna ka metsamaa, millest täiskasvanud inimene peajagu kõrgemgi on. Puittaimedena ja seega ka metsana lähevad aga arvesse ka vastava kõrgusega vaarikavõsad.

2. Kui palju on Eesti metsas puitu?

Keskkonnaagentuuri läbiviidava statistilise metsainventari andmetel on mets Eestis aasta-aastalt aegamööda kasvanud. Riiklik metsavaru oli Statistikaameti andmetel möödunud aastal 474,8 miljonit tihumeetrit. 1999. aastal, mil mõõtmistega alustati, oli see arv veel vaid 389 miljonit ning see arv on vahepeal aegamööda kasvanud.

3. Kui palju metsa juurde kasvab?

Kuigi see küsimus eeldaks üht ja lühikest vastust, ei ole kogu riigi metsavarudes toimuvate muutuste hindamiseks ühtset meetodit. Keskkonnaministeeriumi välja käidud värskeima uue metoodikaga läbi viidud statistilise metsainventuuri hinnangu kohaselt on 2015. aasta juurdekasv suurusjärgus 15 miljonit kuupmeetrit aastas, mida tuuakse välja kui kõigi aegade suurimat juurdekasvu.

4. Kui palju metsa iga-aastaselt raiutakse?

Hinnanguid on taas erinevaid, kuid kõige täpsemaks hindavad keskkonnaameti spetsialistid näiteks 2014. aasta kohta 10,4 miljonit kuupmeetrit. Selline tulemus saadakse, analüüsides lennukitelt tehtud ortofotodel paistvate lageraie lankide suurust ning hinnates metsaregistri baasil seal enne olnud metsa puidumassi. Samas ei suuda selline meetod tuvastada väiksemaid raielanke ja valikraiet, mistõttu võib eeldada, et reaalne raiemaht on mõnevõrra suurem.

5. Kui palju tohib metsa raiuda?

Riiklikuks raiepiiranguks on 15 miljonit kuupmeetrit puitu aastas, metsanduse arengukavas seatud eesmärk on 12-15 mln kuupmeetrit, mistõttu väidab riik, et metsa võiks rohkemgi raiuda kui seda täna tehakse. Samas tasub siinkohal ära mainida, et aastal 2011, mil praegu kehtiv arengukava koostati, soovitas Riigikontrolli audit selle tagasi lükata, kuid Riigikogu jättis auditi tähelepanekud ja ettepanekud arvesse võtmata.

6. Mille peale on pahased metsakaitsjad?

Eilses Postimehes avaldatud arvamusloos juhivad Asko Lõhmus, Raul Rosenvald ja Kaie Kriiska tähelepanu asjaolule, et ei tohiks kõrvutada mitte raiemahte ja üldjuurdekasvu, vaid majanduslikus kasutuses oleva metsa juurdekasvu ja raiemahte. Veelgi olulisema kriitikana tuuakse aga välja, et metsade jätkusuutlikkusest rääkides ei tohiks piirduda vaid raiebilansiga, vaid arvesse tuleks võtta ka kõiki teisi metsa ökoloogilisi funktsioone.

Lisaks kritiseeritakse plaanitavat muutust metsaseaduses, mille järgi muudetaks kuuskede minimaalne raievanus 80 aastalt 60 aastani.

7. Kui palju kasvab Eestis iga-aastaselt juurde kasutatavat metsa?

Taaskord, hinnanguid on erinevaid.

Keskkonnaameti metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt on selle arvu hinnanud 8,5 miljoni kuupmeetri peale. Eilses Postimehes metsapoliitikat hukka mõistnud Raul Rosenvald on aastase kasutatava juurdekasvu hinnanud 8,4 miljoni kuupmeetri peale. On ka teisi hinnanguid – näiteks kasvuhoonegaaside inventuur – , mille kohaselt on see näitaja vahemikus 8,7-8,8 miljonit.

Igal juhul jääb kasutatava metsa juurdekasv 8 ja 9 miljoni kuupmeetri vahele ning see on ka arv, millega tuleks võrrelda raiemahtusid.

8. Kas Eestis raiutakse metsa rohkem kui juurde kasvab?

Üldine konsensus on, et Eesti metsavaru on jätkuvalt kasvamas, kuid kuidas seostuvad sellega tänased raiemahud? Selle üle vaidlevad ka metsateadlased ise. Vaieldakse, millist osa juurdekasvust tuleks raiete kavandamisel arvestada ning ka definitsioonide üle – mis on «jätkusuutlik» majandamine ja mis ei ole? Millised hinnanguid ja muutujaid bilanssi sisse arvestada, milliseid mitte? Kas raiemahtudega peaks kõrvutama metsavaru üldist juurdekasvu või vaid kasutatava metsa kogust?

«Selge see, et Eesti metsad kasvavad praegu rohkem kui raiutakse, selles ei ole küsimust. Küsimus on, et mida juurdekasvust kasutada saab,» ütles keskkonnaagentuuri endine juhtivspetsialist Adermann, kelle teenete seas on muuhulgas ka statistilise metsainventuuri meetodite Eestile kohandamine. Siinkohal tõi ta välja, et isegi tänases Postimehe arvamusartiklis avaldatud hinnang, et kasutusele võiks jõuda 80% metsasdest, on mõnevõrra optimistlik.

«Arvestades Eesti metsade reaalset paiknemist ja majandamist, on meil ligi kolmandik metsi, mida üldse ei majandata ning seda osa tuleb mahtude hindamisel arvesse võtta. Välja tuleks arvestada kõik metsad, mida ei majandata näiteks kaitselistel või muudel põhjustel. On ka palju maaomanikke, kes ei ole veel mingil põhjusel oma maad ärimeestele maha müünud, kuid pole ka ise midagi raiunud. Ning lõppude lõpuks - iga surevat puud ei ole võimalik metsast välja tuua juba puhtmajanduslikel põhjustel. Seda võib teha talumees oma väikesel maatükil. Postimehe arvamusloos toodud arv, et juurdekasvust kasutada saab 80% meie metsades, on isegi väga optimistlik hinnang. Euroopas loetakse selleks keskmiselt 70% ja Eesti praegustes oludes ilmselt veelgi väiksem.»

«See, et metsanduse arengukava lubab praegu raiuda kuni 15 miljonit kuupmeetrit, ei olegi selle mõttega kirja pandud, et see peaks olema juurdekasvu piirdes. Kuna meil on palju ülekasvanud majanduslikult küpset metsa, on ka fikseeritud, et võib teatud aja rohkem,» seletas arengukavasse viidud arvude tagamaad omal ajal selle koostamise töögrupis osalenud professor Hardi Tullus. Ta lisas, et metsade tagavara jätkuv kasvamine näitab selgelt, et raiemahud ei ületa lubatud piire ning käis ka mõtte, et Eesti võiks Soome eeskujul kaotada üldse metsa langetamisel vanusepiirid.

Ta lisas, et eraomandil põhinevas ühiskonnas on omanikul õigus oma metsa eest kasu taotleda ning ega seadusemuudatus pane kellelegi kaela raiumise kohustust.

Populaarne

Tagasi üles