Hiina lubas tõsta uue kosmosevõidujooksu tempot

Hiina teise kosmoselaboratooriumi Tiangong2 õhkutõus Jiuquani kosmodroomilt.

FOTO: China Daily/Reuters/Scanpix

Niigi muljetavaldavate kosmoseambitsioonidega Hiina teatas eile plaanist oma kosmosetööstuse arengut veelgi kiirendada, vahendab phys.org.

Plaanid hõlmavad 2018. aastaks esimest pehmet maandumist Kuu tagaküljel ja maanduri saatmist Marsile aastal 2020. Sellest teatas riigi valitsuskabineti infoteenistuse teisipäeval avaldatud infoleht, milles kirjeldati Hiina eelseisva viie aasta kosmosestrateegiat.

«Ilmaruumi avastamine, kosmosetööstuse arendamine ja Hiinast tõelise kosmoseriigi arendamine on unistus, mille täitmise nimel töötame järeleandmatult,» seisis dokumendis. Lisaks toodi välja, et Hiina kavatseb kasutada oma kasvavat kosmosevõimekust rahumeelsetel eesmärkidel, kuid garanteerida sellega ka oma riiklik julgeolek ja viia läbi tipptasemel teadusuuringuid.

Kuigi dokument seda sõna-sõnalt ei maini, on Hiina üheks suuremaks sümboolseks eesmärgiks astronaudi Kuul maandamine.

Kuigi USA ja Venemaa on mehitatud kosmoselendude läbiviimisel oluliselt kogenumad, on ka Hiinal viimastest aastatest ette näidata olulisi edusamme. Esimese inimese saatsid nad orbiidile 2003. aastal, pärast seda on juba jõutud teha ka esimene avakosmose kosmosekõnd. Novembrikuus lõppes ka Hiina pikim mehitatud missioon, kui kaks naasid astronauti kuu aja pikkuselt viibimiselt Tiangong 2 kosmosejaamas. 2013. aastal maandati Kuul ka maandur, mis oli esimene nn «pehme maandumine» 1970. aastatest saadik. USA vastuseisu tõttu ei saa Hiina kasutada Rahvusvahelist Kosmosejaama ISS, mistõttu on kuue aasta pärast plaanis luua ka oma kosmosejaam, mis peaks töötama vähemalt kümme aastat.

Populaarne

Tagasi üles