Plaanitakse kontakti otsimist lähima Maa-tüüpi planeedi arvatavate eluvormidega. Kas see on ikka hea mõte?

Kunstiku kujutis Proxima B'st - Päikese naabertähe Proxima Centauri ümber tiirlevast meile lähimast Maa-tüüpi eksoplaneedist.

FOTO: HANDOUT/REUTERS

Entusiastid teevad ettevalmistusi Proxima B’le laser- ja raadiosignaalide saatmiseks. Skeptikud aga leiavad, et endale tähelepanu tõmbamine võib vaid häda kaela tuua, kirjutab Science Alert.

Proxima B on hetkel teadaolevatest eksoplaneetidest meile lähim ja on erinevate hinnangute kohaselt Maaga piisavalt sarnane, et olla koduks ka Päikesesüsteemi-välisele elule. Ümber Proxima Centauri nimelise punase kääbuse tiirlev planeet avastati mööduva aasta augustis ja sellest sai kiiresti üks kosmoseteaduse enimräägitud uurimisobjektidest. Kinnitust Maavälise elu kohta seni mõistagi ei ole, kuid just seda uus projekt otsibki. Edu korral on Proxima B meile ka piisavalt lähedal, et kavandada sinna kosmoselende.

Sinna signaalide saatmise plaani taga on San Franciscos asuva kosmoseuuringute organisatsiooni METI (Messaging Extraterrestrial Intelligence) meeskond. Hetkel koostavad teadlased plaani piisava võimsusega saatjate ostmiseks või ehitamiseks. Lisaks ragistatakse ajusid selle üle, et mis võiks olla esimene signaal.

«Kui tahame algatada mitmeid põlvkondi kestvat suhtlust, siis peame õppima ja infot vahetama,» ütles METI president Douglas Vakoch Mercury News’ile. Hetkel arvutatakse erinevate algoritmide ja valemite abil kui suur võiks olla tõenäosus, et Proxima B võimalikud eluvormid on oma arengus jõudnud sellise teaduse ja matemaatika tasemeni, et sõnumitest ka midagi aru saada.

Kosmoses elu otsimine ei ole mõistagi midagi uut. Praegugi on käimas maailmaruumist elu otsimise projekt SETI ning 1970. aastateni tegutses NASA juures ka plaanitava METI’ga väga sarnane projekt Cyclops. Tookord plaaniti rajada ülemaailmne raadioteleskoopide võrgustik ja saata sõnumeid kuni 1000 valgusaasta kaugusele. Eelarvekärbete tõttu jäid plaanid aga tollal pooleli.

Nüüd kavatseb METI aga saavutada ühisrahastuse toel samalaadse eesmärgi, kuid saata sõnumeid oluliselt regulaarsemalt ja kaugemale. Aastaseks eelarveks plaanitakse ligi 1 miljon dollarit, mille toel peaksid esimesed signaalid Proxima B’le teele minema aastaks 2018. Planeet ise on Maast aga ligi 4,25 valgusaasta kaugusel, nii et sõnumi kohalejõudmiseks kuluks mitmeid aastaid.

Halb mõte?

Mitte aga kõik teadlased ei leia, et võõraste eluvormide tähelepanu otsimine kõige targem mõte on. Näiteks kirjutas füüsik Mark Buchanan hiljuti ajakirjas Nature Physics arvamusloo, milles kirjeldas signaalide saatmist kui «tüli otsimist».

Sama meelt on ka maailmakuulus teoreetiline füüsik Stephen Hawking, kelle sõnul on meist potentsiaalselt märksa arenenumate tsivilisatsioonidega vestlusse astumine väga riskantne – neil võib olla meisse samasugune suhtumine nagu meil bakteritesse.

Vastuseisust hoolimata on METI eksperdid veendunud, et võõrast planeeti tuleb kõnetada, ning et selline tegevus toob kaasa suuri edusamme kosmoseavastuse vallas.

«Ehk on mõnede tsivilisatsioonide jaoks vajalik, et meie esimesena kontakti looksime,» kirjutas Vakoch Nature Physcs’is. «Teadlaste üks eesmärkidest on hüpoteeside testimine. METI süsteemi abil saame testida empiiriliselt testida, kas selline signaal tekitab ka vastusignaali. […] Kui kõik, kellel on olemas signaalide saatmise võimekus, otsustaksid vaid vastuvõtja rolli jääda, oleks galakatika väga vaikne ja igav.»

Populaarne

Tagasi üles