Galerii: põnevamad 2016. aastal avastatud looma- ja taimeliigid

Uus sisalikuliik lähivaates.

FOTO: ® Luis Cer_Łaco

Möödunud aasta mitmed eluslooduse osas muret tekitavad uudised on varjutanud tõsiasja, et aasta jooksul avastati ka rohkelt uusi looma- ja taimeliike.

2016. aasta jooksul on tähelepanu tõmmanud mitmed maailma elurikkuse osas murettekitavad uudised. Näiteks teatasid teadlased suvel, et käimasolev liikide massiline väljasuremine on kiiremgi kui oleksime oodanud, sügisel üritasid maailma riikide esindajad Lõuna-Aafrika Vabariigis leida lahendust elevantide ja paljude teiste liikide arvukuse järsule alanemisele ning veel sel nädalal teatasid teadlased, et ka maailma kiireimat imetajat gepardit võib oodata ees väljasuremine.

Ometigi on 2016. aastal toimunud ka palju olulisi vastusi ja teadmine meid ümbritsevast elusloodusest on täienenud sadade uute liikidega. Nüüd on näiteks California Teaduste Akadeemia loetlenud kokku 133 nende kogudesse lisandunud liiki kõikjalt üle maailma. Peamiselt on tegemist putukate ja veeloomadega, aga esindatud on ka kaunid õistaimed ja sisalikud. Et uutel liikidel veel eestikeelseid nimesid ei ole, on siin kasutatud nimed esialgsed tõlked inglisekeelsest, lisatud on ladinakeelsed nimed.

Sisalikud

Uus sisalikuliik lähivaates.

FOTO: ® Luis Cer_Łaco

Avastatutest on ainus maismaal elav selgroogne Angola lavamaalt avastatud soomuseline sisalik Cordylus namakuiyus. Liigi avastanud bioloog Edward Stanley sõnul on piirkond, kust C. namakuiyus leiti, seniajani põhjalikult läbi uurimata ja nii võib oodata, et edasine koostöö Angola teadlastega toob meieni veel palju teisigi uusi sisalikuliike.

Maismaa selgrootud

Kui ämbliku-uurijad Javd Ahmed ja Rajashree Khalap India džunglites selle end kuivanud leheks maskeerinud ämbliku leidsid, ei olnud neil talle nime leidmisega raskusi. Tõeliste Harry Potteri fännidena tundsid nad selle koonusjas kujus ära menuromaanist tuntud sõõlamiskübara kuju ja nii pandigi liigile Harry Potteri maja auks nimeks Eriovixia gryffindorii. Rahvakeeles on ämblikku aga juba praegu hakatud kutsuma Harry Potteri ämblikuks.

Dracula-sipelgas S. tsyhady

FOTO: ® Alex Wild

Madagaskaril elav Dracula-sipelgas Stigmatomma tsyhady ja tema perekonnakaaslased on saanud oma nime omapärase koloonia käitumise, eriti iseärase «kahjutu» kannibalismi tõttu, kus emad ja töölised närivad vastsetesse auke ja joovad sealt putukate «verd». Esimene Dracula-sipelgate perekonna liige kirjeldati 1994. aastal, koos uue liigiga on neid kokku 10.

®California Teaduste Akadeemia

FOTO: ®California Teaduste Akadeemia

Elurikkuse tulipunktina tuntud Madagaskarilt on pärit ka omalaade mesilas-sipelgas Thevenetimyia spinosavus, kelle ladinakeelne liiginimi tähendab tõlkes «vürtsikat vanaisa». Nimi on antud viitena putuka omalaadsele selgroolaadsetele kehaosadele ja valgetele karvadele. T. spinosavus on oma perekonna ainus Madagaskarilt leitud liik. Kui arvata välja üks sugulane Põhja-Aafrikas elavad kõik teised selle perekonna esindajad Põhja-Ameerikas.

.

.

.

.

.

.

.

Madagaskarilt avastatud Archicolliuris ranomafanae

FOTO: ® California Teaduste Akadeemia

Akadeemia tutvustatud 133 uue liigi seas on aga enim esindatud mardikad, keda on leitud kokku 36 liiki. Kuna mardikad on väga mitmekesine grupp, on nende rohkus ka oodatav. Avastamata põrnikate rohkuse kohta annab tunnistust ka tõsiasi, et kirjeldatud uutest liikidest 26 leiti Madagaskari Ranomafana Rahvuspargist. Pildil rahvuspargi vihmametsadest leitud Archicolliuris ranomafanae.

414 jala, 200 mürginäärme ja 4 peenisega tuhatjalgne Illacme tobini

FOTO: Paul Marek, Virginia Tech

See väike tuhandejalgne avastati Californiast Sequoia rahvuspargi sügavast koopast ja ilmetust välimusest hoolimata on tegemist tõelise looduse veidrusega. Kuigi bioloogiliselt kuulub Illacme plenipes tuhatjalgsete hulka, on tal jalgu tegelikult «vaid» 414, samas on tal aga mürginäärmeid 200 ja kõigele lisaks veel ka neli peenist. Uut liiki kirjeldav uurimus avaldati ajakirjas ZooKeys.

Vee-elukad

Samal ajal, kui inimkond agaralt kosmoseavarusi avastab, on suur osa meie ookeani enamust katvate ookeanide elusloodusest seniajani kirjeldamata. Edusamme siiski tehakse.

Videos nähtava multifilmidest tuttavat kummitus Casperit meenutava kaheksajala tabas briti teadlaste uurimisalus Deep Discoverer Briti Neckeri saare lähistelt. Avastus ajas teadlased segadusse, kuna midagi sellist ei olnud nad varem näinud. Hetkel ei ole veel teada isegi ligilähedaselt, millisesse kaheksajalgade perekonda Casper kuuluda võiks.

Atlandi Ookeani põhjaosas elav kojata tigu Aeolidia loui

FOTO: ® California Teaduste Akadeemia

Aeolidia loui on Atlandi Ookeani põhjaosas elav kojata tingu, kes toitub peamiselt meriroosiliste kombitsatest. Seejuures suudab ta oma saagile oskuslikult läheneda niimoodi, et see ei hakka teda oma kõrvetavate haarmetega peletama. Esialgsed uuringud on näidanud, et A. loui oskab kohaneda vastavalt saakloomale, kuid selle kohanemise täpsed mehhanismid ei ole veel teada.

FOTO: National Oceanic and Atmospheric Administration/Department of Commerce

Juulikuus teatasid USA Riikliku Ookeani ja Atmosfääri Administratsiooni teadlased uue vaalaliigi avastusest. Seniajani enigmaatiliseks jäänud musta värvi vaala kuulumine eraldi liiki tehti kindlaks DNA uuringutega, kuna randa uhutud korjuste tükid ei olnud piisav, et uut liiki määrata. Ometigi olid jaapani kalurid juba ammu rääkinud karasu-nimelisest (jaapani keeles ronk) veeloomast. Nüüd teavad NOAA teadlased, et tegemist on pea 8 meetri pikkuse veeimetajaga.

Paracheilinus paineorum

FOTO: ® G.R. Allen

Akvaariumikaladenagi peetavasse perekonda Paracheilinus lisandus uus liik Paracheilinus paineorum, kelle elualaks peetakse Indoneesia saarestiku keskosa.

India ookeani sügavetes elav uus hailiik Etmopterus alphus

FOTO: ©Dave Ebert

Hirmuäratavamate veeloomade osas tõi 2016 meile uue tumehai Etmopterus alphus. Samas ei ole põhjust seda India Ookeani kaguosast avastatud hailiiki karta – tegemist on siiski küllaltki väikse murdjaga, kes elab 600-700 meetri sügavusel ega kujuta inimesele mingit ohtu. Tema leviala ulatub aga India Ookeanist Atlandi lääneosani. Kuigi ta välimus on hirmuäratav, ei ole see võrreldav järgmise avastatud süvavete loomaga.

Ookeanide põhjast avastati uus railiik Notoraja martinezi

FOTO: © Dave Ebert ja Doug Long

Üksikuimraide perekonda kuuluv Notoraja martinezi on uute liikide seas vast kõige inetumate seas. Samas ei pea see 1,2-1,5 kilomeetri sügavusel Atlandi ookeani põhjas elav rai oma välimuse pärast ka väga muretsema.

Avastatud uue mudillaste liigi Lubricogobius tunicatus sinist värvi esindaja.

FOTO: ® G.R. Allen

Täiendust sai ka Eestiski levima hakanud mudillaste sugukond, kuhu lisandus hulgaliselt uusi värvilisi liike, muuhulgas ka kollast ja sinist värvi isenditega Lubricogobius tunicatus.

Jaapani Okinawa saarestiku lähistelt avastatud uus madujas kalaliik Chauligenion camelopardalis

FOTO: ® California Teaduste Akadeemia

Jaapanile kuuluva Okinawa saarestiku lähistelt püütud «madu-angerjas» Chauligenion camelopardalis, kelle puhul ei piisanud mitte vaid uuest liigist, vaid juurde tuli kirjutada ka terve perekond. Liigi seni ainus teadaolev isend jäi kalavõrkudesse Okinawa läänesaarest 150 meetri kaugusel. Iseloomulike laikude tõttu sai uus liik inglise keeles nimeks «kaelkirjaku laikudega madu-angerjas».

Taimed

Mehhikost avastatud uus õitsev põõsaliik Symplocos nigridentata

FOTO: ® California Teaduste Akadeemia

Symplocos nigridentata on Mehhikos kasvav roosade õitega põõsas. Sellesse perekonda kuulub ligi 250 Aasias, Austraalias ja Ameerikates kasvavat taimeliiki.

Brasiilia Amazonasest avastatud uus õistaim Brasilianthus carajensis kõrvaltvaates

FOTO: © California Teaduste Akadeemia

Brasilianthus carajensis on Brasiilias Carajase provintsis väga piiratud alal kasvav taim, mis erineb kõigist oma sugulastest nii kasvutsükli ja anatoomiliste omaduste poolest.

Populaarne

Tagasi üles