Miks me hirmunult kiiresti hingame? Hingamisviis mõjutab inimese mälu, lõhnataju ja tundeid

Pilt on illustreeriv

FOTO: Vladimir Godnik/picture alliance / moodboard

Värske teadustöö näitab, et hingamisrütm mõjutab ajus lõhnatajuga, tunnete ja mäluga seotud piirkondi.

Nii näitas Northwesterni Ülikooli värske uuring, vahendas The Guardian. Ajakirjas Journal of Neuroscience avaldatud tulemused näitavad, et hingamise ülesanne pole üksnes aju ja keha hapnikuga varustada, vaid sellest oleneb ka keerukate tegevuste toimimine.

Sellisele tulemusele jõudsid teadlased seitsme patsiendi operatsiooni kõlbulikkust hinnates, mõõtes selle raames nende aju elektrilist tegevust. Erilise tähelepanu all olid sealjuures haistmise, mälu ja emotsioonidega seotud piirkonnad. Samal ajal jälgisid nad ka inimeste hingamisrütmi.

Andmeid analüüsides avastasid nad aga, et ajuvõnked seostusid hingamisrütmiga. Sealjuures sünkroniseerusid ajulainete võnkumised eriti just sissehingamisel ning vähem välja hingates.

Asja täpsemaks uurimiseks korraldus uurimisrühm katse ka tervete inimestega, kellele näidati kas hirmu või üllatust esile kutsuvaid pilte ning paluti neil vastav emotsioon tuvastada nii kiiresti kui võimalik. Seejärel korraldati sama eksperiment veel 75 vabatahtliku hulgas, kes pidid  emotsioone tuvastama 20 minutit varem nähtud piltidelt.

Tulemused näitasid, et vabatahtlikud tuvastasid hirmu sisse hingates kiiremini. Samamoodi õnnestus emotsioonide tuvastamine 20 minutit hiljem paremini siis, kui hingati sisse. Nii olid tulemused ka paremad, kui vabatahtlikud hingasid sisse nina kaudu.

Uuringu autorite sõnul võib see selgitada ka, miks me hirmunult nii kiiresti hingama hakkame – hingamine parandab aju tegevust ja võimaldab meil kiiremini otsuseid teha.

Loe täpsemalt SIIT

Populaarne

Tagasi üles