Hiljutised avastused näitavad, et järgnevatel aastatel võib sündida esimene, päris ajult-ajule suhtlus.
Peagi suudame mõtteid lugeda ja neid sõnadeta jagada
2. jaanuar 2017, 17:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asja taga on teooria, et ühe inimese ajutöö mõistmine võib muuta võimalikuks selle, et suudame samal moel need mustrid ka teise inimese ajus tööle panna, vahendab New Scientist.
Praeguseks on teadlased jõudnud nii kaugele, et nad suutsid kaks erinevates tubades asuvat inimest 20-küsimuse mängu mängima panna, ilma et nad omavahel traditsioonilisel moel suhtleks. Mängus tuleb 20 «jah» ja «ei» küsimusega ära arvata, kellest või millest jutt käib.
Mõlema mängija pead kattis EEG tehnoloogiaga (lühend sõnast elektroentsefalograafia) kiiver, mis mõõtis ajutegevust. Arvutiga ühendatud kiiver ning spetsiaalne tehnoloogia suutsid registreeritud tegevuse teise inimese ajju üle viia.
Neid oskusi edasi arendades võivad teadlased tulevikus tuvastada teatud mõttemustreid ja neid teiste inimeste mõtete mõjutamiseks kasutada. Juba praegu on loomkatsed näidanud, et kolme ahvi ajusse implantaadi paigaldamise järel sai nad ühe eesmärgi nimel tegutsema panna. Sarnase põhimõttega katseid on tehtud ka rottide peal, kelle ajud ühendati arvuti ja ajju paigaldatud elektroodide abil. Teadlaste eesmärk ongi nüüd leida samasugune, mitteinvasiivne meetod ka inimeste jaoks.