Kõigi aegade kuumim kuu ja talvine sula Arktikas - 2016 oli kliimauuringute ajaloo kõige soojem aasta

2016 oli kõige kuumem aasta kliimauuringute ajaloos.

FOTO: CHRIS WATTIE/REUTERS/Scanpix

Kuigi maailma juhtivad kliimaorganisatsioonid ei ole oma 2016. aasta tulemusi veel lõplikult kokku võtnud, võib juba praegu kinnitada, et möödunud aasta oli kliimamõõtmiste ajaloo kuumim.

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon WMO teatas veel loetud päevad enne jõule, et kuigi suvel kuumarekordeid toonud El Niño on möödas, ei ole sellele järgnenud La Niña ka piisav, et olulisi muutusi kaasa tuua ja nii murdis möödunud aasta varasema, 2015. asta rekordi. Tasub märkida, et enne 2015. aasta kuumarekordeid kuulus «tiitel» aastale 2014.

«2016. aastal murdis kliima taas rekordeid,» ütles toona WMO peasekretär Petteri Taalas. «Atmosfääri CO2 tasemed ületanud sümboolse 400 ppm (osakest miljoni kohta) taseme. Ookeanides on see kaasa toonud laialulatusliku korallide hävimise. Maismaal on põuad, üleujutused ja troopilised tsüklonid häirinud miljonite inimeste elusid ja ka ühiskondlikku arengut. Osa nendest katastroofidest on seotud kliimamuutustega.»

WMO avaldatud suurelt kaardilt ilmneb, et keskmised temperatuurid on pea kõikjal üle maailma tõusnud. Mida punasemad on toonid, seda suurem on olnud temperatuuri tõus perioodil jaanuar-november 2016.

Eriti kõrged olid temperatuurid Põhja-Venemaal Obi jõe suudmes ja Novaja Zemlja saarestiku piirkonnas, kus muutus ulatus koguni 7 kraadi aastate 1961-1990 keskmisest kõrgemaks.

Globaalne keskmine temperatuur on läbi aasta murdnud rekordeid. Kõige märkimisväärsem on kahtlemata juulikuu, mis läks ajalukku kui kõige kuumema keskmise temperatuuriga kuu aastast 1880, mil kliimamõõtmistega algust tehti, teatas NASA klimatoloog Gavin Schmidt Twitteri vahendusel. Sellele eelnevad 9 kuud olid omakorda murdnud rekordeid individuaalsete kuude lõikes ja trend jätkus sügisesse. Seetõttu võis juba juulis öelda 99% kindlusega et 2016. tuleb kõigi aegade kuumim aasta, mil aasta keskmine temperatuur ületab esmakordselt 1˚C võrreldes tööstuspöörde-eelse keskmisega, tõustes koguni 1,2˚C’ni. Võrreldes 20. sajandi keskmise globaalse temperatuuriga 14,0˚C oli aasta detsembri lõpu seisuga 0,94˚C soojem.

Seniste trendide jätkudes jõuab ka 2017 kuumimate aastate sekka, jäädes möödunud kahe järel 3. kohale. Võrreldes aastate 1880-1899 keskmisega tõotab aasta tulla ligi 1˚C soojem.

Rekordkuumale suvelejärgnenud sügisel soojad temperatuurid jätkusid ning tõid kaasa uue anomaalia niigi globaalsest keskmisest ligi 2 korda kiiremini soojenevas Arktikas – teist talve järjest ennustati Põhjapoolusele seni ennenägematuid talvisi sulasid.

Nimelt muutub koos kliimaga ka ümber pooluse tiirlev jugavool. Kui seni aastatuhandeid pidevalt ringjalt ümber poolkera puhunud tuuled on hakanud tegema oma trajektoori ebatavalisi lookjaid kõrvalekaldeid ning nii rebib Gröönimaa kohal olev madalrõhuala nüüd Arktikasse juurde sooja õhku. Mitmendat aastat sooja talve kannatanud Arktikas on jää aga juba niigi rekordiliselt õhukeseks kulunud ja on seetõttu soojale tavapärasest oluliselt tundlikum.

«Tegemist on väga veidrate temperatuurikäikudega. Veel veidi ning jää hakkab hoopis sulama, mis on praegusel aastaajal väga ebatavaline,» ütles Melbourne’i Ülikooli kliimateadlane Andrew King The Guardianile.

Kingi ja kolleegide hinnangul peaks selliseid olukordi peaks normaalsetes tingimustes esinema ligikaudu kord 200 aasta jooksul. Aastaks 2040 prognoositakse aga, et sulaperioodidega polaartalved saavad normiks. Kliimamudelid näitavad, et ilma inimtekkeliste kasvuhoonegaaside mõjuta ei oleks kliima selline käitumine võimalik.

Õhumasside anomaalia leidis aset samal ajal, kui jääkatte suvine miinimum saavutas madalaima taseme 2012. aastast saadik ja talvine maksimum mõõdetud tulemuste madalaima taseme.

Sportlastele on ehk kõige kurvem hiljutine teade Šveitsist, kus alpide kuulsad suusarajad on 2017. aasta alguseks täiesti lumeta. Kui tavaliselt tuleb detsembris maha ligi 90 millimeetrit sademeid, siis sel talvel peavad suusatajad hakkama saama kitsaste radadega keset kolletunud mäginõlvi.

Šveitsi alpides ei ole 2017. aasta alguseks lund pea ollagi ja suusatajad üritavad hakkama saada kitsastel kunstlumest radadel.

FOTO: Fabrice Coffrini / AFP / Scanpix

USA juhtivad kliimauuringute agentuurid NOAA ja NASA avaldavad 2016. aasta lõplikud andmed 18. jaanuaril, 2 päeva enne kliimamuutusi hiinlaste USA-vastaseks vandenõuks nimetanud Donald Trumpi presidendiks vannutamist. Lisaks muule on Trump teatanud et «keegi ei tea, mis tegelikult kliimamuutusi põhjustab» ning lubanud USA senise kliimapoliitika juba oma ametiaja esimestel päevadel peatada.

Mida näitasid 2016 ilmamõõtmised Eestis?

Vastab Keskkonnaagentuuri ilmavaatluse osakonna asejuhataja Külli Loodla.

Üldhinnang

2016. aasta oli Eesti tavapärasest normist pisut soojem ja sajusem. Aasta keskmine temperatuur oli Eestis 6,7 °C (norm 6,0 °C) ja sademete summa oli 693 mm (norm 672 mm). Meie jaoks oli rekordiliselt soe aasta 2015, mil aasta keskmine õhutemperatuur oli 7,6 °C ning nii sooja aastat polnud varem esinenud.

Iseloomustused kuude kaupa:

Soe veebruar – Eesti keskmisena oli veebruaris õhutemperatuur +0,7 °C (norm -4,5 °C). Alates 1961. aastast on veel soojemad olnud vaid kolm aastat: 1990., 1989. ja 2008.

Kuiv mai – Eesti keskmine sajuhulk oli maikuus 17 millimeetrit, mis on 41% normist (norm 42 mm). Sama kuiv on olnud ka 2008. aasta. Veel kuivemad 1971. aasta (12 mm), 2002. aasta (13 mm) ja 1989. aasta (16 mm). Tartus tuli kordamisele senine rekord, mis pärineb 150 aastasest vaatlusreast – Tõraveres sadas vaid 2 mm (4% normist). Sama kuiv on Tartus mai olnud veel kaugel 1918. aastal. Ka Väike-Maarja ilmajaama ja Tooma soojaamas tuli kordamisele senine rekord. Väike-Maarjas mõõdeti sajuhulgaks 6 mm (15% normist). Toomal oli tänavu mai sajuhulk 4 mm (8% normist). Sama kuiv on mai olnud nii Väike-Maarjas kui ka Toomal 1971. aastal. Viimase sajandi üheks kuivemaks kujunes tänavune mai Jõgeva ilmajaamas. Mais kogunes Jõgeval vihmavett 4 mm (7% normist), mis on pikas vaatlusreas teine tulemus. Pisut kuivem oli lehekuu 1947. aastal, mil kuu jooksul sadas 3 mm.

Sajune juuni – Eesti keskmisena oli sajuhulk 107 mm, s.o. 155 % normist (norm 69 mm). Alates 1961. aastast on veel sajusem juuni olnud – 1998. a. (130 mm) ja 2004. a. (115 mm). Tartu-Tõravere ilmajaamas sadas juunis vihmavett 206 mm, norm on 84 mm. Pikas vaatlusreas, alates 1866 aastast, pole Tartus nii sajust juunikuud varem esinenud. Eelmine rekordiliselt märg juuni oli aastal 1949, mil Tartus sadas 181 mm.

Uue juuni sajurekordi sai ka Väike-Maarja ilmajaam, kus sadas kuu jooksul 152 mm vihmavett, norm 74 mm. Senine juuni rekord oli 147 mm, mis mõõdeti 1981. aastal.

Tooma soojaamas oli juunis sajuhulk 159 mm, norm 79 mm. Pikas vaatlusreas, alates 1920 aastast, pole Toomal nii sajust juunikuud varem esinenud.

Väga sajune oli ka august. Eesti keskmine sajuhulk oli 131 mm (norm 83 mm), s.o. 157% aastate keskmisest.  Alates 1961. aastast on august veel sajusem olnud vaid viie aastal.

Möödunud suvi oli üks sajusemaid - Eesti keskmisena sadas 317 mm (norm 224 mm). Alates 1961. aastast on veel sajusem olnud vaid 1998. a., mil Eesti keskmisena sadas 350 mm.

Ilmateenistus kasutab normi jaoks perioodi 1981-2010.

Tugev vihmasadu Tartus, 3. juuli 2016 Kristjan Teedema/PM/Scanpix

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Tagasi üles