Suur kaubandusteede kaart: kuidas USA kohvijoojad brasiilia ahve välja suretavad?

Tumedamad alad viitavad rahvusvahelise kaubanduse mõju valupunktidele.

FOTO: Nature

Üks suuremaid ohtusid looduslikule mitmekesisusele on rahvusvaheline kaubandus. Ajakirja Nature värske number tutvustab maailmakaarti, mis näitab konkreetselt kuidas ühes riigis tarbitud tooted mõjutavad olukorda tootjamaal. Asja eesmärk on tuvastada teekonnad, mis bioloogilist mitmekesisust enim ohustavad.

Näiteks Chicago kohvikus lürbitud kohv võib ohustada Kesk-Ameerika mustkäpp-ämmalahve. Põhjus peitub selles, et kohvitööstuse arendamiseks võetakse pidevalt nende kodumetsi maha. Kaardi koostasid Jaapani ja Norra teadlased Daniel Moran ja Keiichiro Kanemoto 6803 ohustatud liigi põhjal ning nad üritasidki aru saada, kuidas näiteks ühes riigis kohviubade tootmine sõltub sellest, mismoodi neid mujal tarbitakse. Taoline lähenemine on mitmekesisuse uurimisel üpriski uus.

2012. aastal arvutasid nad välja, et ligi kolmandik maailma ohustatud liikidest on sellesse olukorda jõudnud rahvusvahelise kaubanduse tõttu. Näiteks Saksaamaale imporditud kaubad ähvardavad üle maailma 611 liiki, nende hulgas näiteks Venemaal, Sudaanis ja Madagaskaril elutsevaid loomi.

Nüüd läksid nad aga veel täpsemaks, üritades aru saada konkreetsetest piirkondadest, mida kaubandus enim mõjutas ja vaatasid ohustatud loomade olukorda ning arvutasid välja, kui palju panustas liikide ohustatusesse teistesse maadesse imporditud kaupade tootmine. Selgus, et näiteks Brasiilias elava konnaliigi ohustatusesse panustab kahe protsendi ulatuses USA turu nõudlusest tulenev metsade maharaiumine. Ülejäänu tuleb muude riikide nõudlusest ja haigustest.

Vaadates aga Jaapanit, näeme, et Jaapan mõjutab suuresti Paapua Uus-Guinea liigirikkaid piirkondi, eriti suur mõju on kullakaevandustel.

Kaart toob välja ka üllatusi, sest ehkki võiks arvata, et USA nõudlus mõjutab suuresti Amazonase vihmametsi, on USA mõju suur hoopiski Brasiilia lõunaosadele ning näiteks Hispaania ja Portugali liikidele.

Vaata põhjalikumalt SIIT.

Tagasi üles