Kõrghariduspäev: miks õppida Tartus?

Tartu üks sümboleid, purskkaev «Suudlevad tudengid»

FOTO: Margus Ansu

Neljapäeval toimus Tallinnas Kultuurikatlas kõrghariduspäev «Õpi Tartus!», millele sai Postimehe otseülekande vahendusel kaasa elada. 

Ülekanne kestab kella 10-14.45. Täpsemalt saab programmi kohta lugeda «Õpi Tartus!» kodulehelt.

Päeva raames toimuva konverentsi ajakava

Kell 10-10.20 - üliõpilane Nils Joonas Kristian Saar, Tallinnast Tartusse ehk kuidas tudengilinn Sinu elu muudab?

Esimene esineja, TÜ tudeng Nils Joonas Kristian Saar räägib noortele tudengielust, pidutsemisest, õppimisest, armastusest ja soovib kõigile julgust võtta vastu uusi väljakutseid ja tutvusi.

Kell 10.30-10.50 – ajuteadlane Jaan Aru, Võidujooks tehismõistusega: kuidas jääda masinatest nutikamaks?

Ajuteadlane Jaan Aru räägib, kui äge on tegelikult meie aju. Tehisintellekti arendatakse aga meeletul kiirusel - kuidas mitte muutuda asendatavaks? Selleks soovitab Jaan Aru luua midagi uut, hakata kreatiivseks. Ja selleks on tarvis mingisse teemasse süveneda - õppida, lugeda, arutada. Selle tegevusega muudame oma aju eriliseks ja muutume raskesti asendatavaks. Ehk leia oma teema, oma hobi, oma asi, mis Sind tõesti huvitab ja proovige selles saada nii heaks kui võimalik

Kell 11-11.20 – toiduteadlane Mati Roasto, Toidu ohutus – müüdid ja tegelikkus

Toiduteadlane Mati Roasto, Eesti Maaülikool/Estonian University of Life Sciences toiduhügieeni osakonna juhataja, käsitles oma ettekandes toidu ohutusega seonduvaid müüte. Ta püstitas küsimuse, miks tänapäeval on toidust tingitud haigusi rohkem kui varem? See on nii, kuna meil on järjest vähem aega toitumiseks, mistõttu tarbime rohkem valmis- ja kiirtoite, mis omakorda tekitavad haigusi. Samuti, kuigi hügieenitingimused on aastatega tohutult paranenud, on koduköökides siiski ...palju kemikaale, mis seal olema ei peaks, ning ka kätepesu tihti unustatakse, ja see kõik omakorda tekitabki viirusi.

Mati Roasto purustas müüdi, mida eestlased tihti usuvad – et toiduainetööstus mürgitab inimesi. Tegelikkuses mürgitavad inimesed iseend: 40% mürgituste juhtumitest saavad alguse koduköökidest, kus ei ole piisavalt hügieenilised tingimused. Ülejäänud juhtumid on seotud toitlustusasutustega ning vaid imevähesed mürgitusjuhtumid on seotud toiduainetööstusega, mis tegelikult on äärmiselt kvaliteetne.

Mati Roasto tegi ka väikese tulevikuennustuse: kuna 2050. aastaks elab maakeral eeldatavalt 10 miljonit inimesi, on meil vaja palju rohkem toitu. Seetõttu kolib põllumajandus maalt linna. Horisontaalse põllumajanduse asemel tekib vertikaalne põllumajandus – taimede kasvatamine kõrghoonetes.

Kell 11.30-11.50 – Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar, Ajakirjaniku võime muuta maailma

Postimehe peatoimetaja ning Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlane Lauri Hussar arutles selle üle, milline on ajakirjanduse võime maailma muuta ning milliste väljakutsetega tuleb ajakirjanikel silmitsi seista. Ajakirjanduse roll on olla ühiskonna valvekoer, jagada informatsiooni ning otsida tõde. Samuti on ajakirjanduse roll tõstatada olulisi ühiskondlikke teemasid, olla veduriks ja pakkuda lahendusi. Ajakirjanduse näol on tegemist ka arvamusplatsiga erinevatele seisukohtadele, proovides liita ühiskonna erinevad osapooled ja killud kokku.

Kuidas ajakirjandus võib aga maailma muuta? Lauri Hussari sõnul võib ajakirjanduses avaldatud ning inimeste ette tulnud teemadering mõjutada otsuseid, mis kujundavad meie elu. Ajakirjandus on lõpetanud sõdu, hoidnud ära seadusemuudatusi, isegi pannud presidente tagasi astuma. Ajakirjandus muudab maailma läbi väärtuste, ideaalide, kriitika, kiituse, selgitamise, julgustamise, avardamise, rõõmustamise.

Lauri Hussar rõhutab, et sotsiaalmeedia ajastul on ajakirjandusel veelgi suurem roll pakkuda inimestele mitmekesist ja tasakaalustatud infot. Sotsiaalmeedias võib juhtuda, et inimesele näidatakse ainult ühetaolist informatsiooni – seda, millest ta paistab huvitatud olevat. Ajakirjanduse väljakutse sotsiaalmeedia ajastul on viia inimesteni mitmekesine sisu. Selline, mida inimene esmapilgul ise ei otsigi.

Kell 12-12.20 – ettevõtja Reet Roos, Noorelt ettevõtjaks ja investoriks

Viies esineja, ettevõtja Reet Roos: Kas tead, kui tõenäoline on, et me sündisime just Eestisse? See on täpselt 0,0000089%. Tõenäosus võita peavõit Viking lotoga on 0,0000081%. Seega on see jackpot!

Mida aga lotovõiduga peale hakata? Kui ei taha võitu lihtsalt ära kulutada, vaid teha midagi maailma muutvat, siis Reet Roos soovitab alustada KOHE - siis, kui meil ei ole veel vastutusi, kogemusi, mis meid takistavad ja ebaõnnestumine on vaid uute võimaluste vundament.

Kuidas aga alustada? Investeerides iseendasse, leides oma nišš ja mõeldes välja asi, mis turult on puudu, mida sina saad paremini kui keegi teine.

Kõigist muidugi ei pea saama ettevõtjad, looge oma pere Eestisse ja olete sellega teinud juba maailma parima investeeringu.

Kell 12.30-12.50 – lennujuht Enn Heinsoo, Tehnikaajakirjanikust lennujuhiks – kuidas teha kohe õigeid erialavalikuid?

Kell 13-13.20 – ettevõtja Kei Karlson, Kas see, mis sa täna koolis õpid on piisav, et tööturul homme läbi lüüa? Ei ole!

Ettevõtja ja startupper Kei Karelson Goworkabitist räägib sellest, kuidas on muutumas karjäärimaastik ja milliseid uusi oskusi tulevikus vaja on. Kas teadsid, et 90 miljonit töötajajat muutub aastaks 2020 ebavajalikuks? Et mitte üheks selliseks muutuda, guugelda «top 10 skills in 2020» ja saa teada, milliseid oskusi endas arendama peaks. Ainult õppimisest tänapäeval kindlasti ei piisa.

Kei soovitab kõigil olla avatud, julged, katsetada erinevaid asju, mitte karta feilida ja mis peamine, tundke mõnu sellest, mida te teete ja ärge pabistage nii palju - kõik läheb hästi. Ja isegi kõik, mis läheb halvasti, läheb kokkuvõttes hästi 

Kell 13.30-13.50 – improteater Ruutu10, Improviseeritud lühikomöödia valikutest, kõrgharidusest ja Tartu tudengielus

Kell 14-14.20 – kirjanik Valdur Mikita, Inimene looduse ja loomingu ristteel

«Õpi Tartus» kõrghariduspäeva eesmärk on tutvustada noortele lõbusal ja praktilisel viisil Tartu mitmekülgseid kõrgharidusvõimalusi. Kõrghariduspäeval esinevad põnevad ja inspireerivad erinevate valdkondade tipptegijad, kes jagavad isiklikke kogemusi oma valdkonnas edu saavutamiseks ja arutlevad erialastel põletavatel teemadel.

Kultuurikatlas on üles seatud 20 töötuba, mis annavad ettekujutuse sellest, kuidas õppetöö kõrgkoolis tegelikult käib. Lisaks on kohal personaalsed karjäärinõustajad, vastuvõtuspetsialistid, ülikoolist väljakasvanud ettevõtjad ning Tartu kõrgkoolide esindajad. 

Kõrghariduspäeval on esindatud Tartu ülikool, Eesti maaülikool, Eesti lennuakadeemia ja Tartu tervishoiu kõrgkool.

Populaarne

Tagasi üles