Strandbergi imekangas tootmiseks valmis

Marek Strandberg keebis, mida kasutati radari eest varjamise kanga katsetamiseks. Katse ajaks pandi rinnal olevatesse pakettidesse kihiti kangalappe, et teha kindlaks selle radarisignaali neelamise võime.

FOTO: Sander Ilvest

Hiljuti kaitseministeeriumile esitletud erikangaga kaetud lennuk, tank või võitleja jääb vaenlase radarile nähtamatuks ning tõenäoliselt pääseb rünnakust.

Tellijale

«Kui tavaliselt avastab radar relvaga võitleja kümne kilomeetri pealt, siis meie katsetes ei olnud ta nähtav ka ühe kilomeetri kauguselt,» kiitis tehnoloogia üks autoreid Katrin Idla.

«Sellest ajast, kui hakkasime materjali katseklaasis sünteesima, on läinud üle kümne aasta. Praeguseks on meil tootmisvalmis tooteseeria. Suudame teha materjale ja struktuure, mis neelavad raadiolaineid. Konkreetne rakendus sõltub muidugi tellimusest, aga üks selge võimalus on varjata oma sõidukeid ja inimesi radarite eest,» ütles Idla.

Materjaliteadlaste Marek Strandbergi ja Katrin Idla imekangast kuulis avalikkus esimest korda 2006. aastal, mil paar seda Postimehele tutvustas. Neli aastat hiljem teatasid pealkirjad, et kaitsevägi ei ole materjali veel näha saanud ning teravkeeled ristisid uue materjali imekangaks, kurjemad Strandbergi nähtamatuks tegevaks mantliks. Prototüübid said tollal siiski esitatud, kuid paari sõnul ei ole konkreetsema rakenduse järele seni selget nõudlust olnud.

Populaarne

Tagasi üles