Imelised fotod: Namiibia nõiaringide saladus sai lõpuks lahenduse

Värske uuring näitab, et müstilisi loodusringe tekitab nii taimede ellujäämisvajadus kui ka loomade eluviisid.

Taimestiku vohamisest tekkinud imelised mustrid – ringid, kus sees taimestikku ei ole, servades on taimestik lopsakam ja ringide vahepeal hõredam – levivad kõikjal looduses, ometigi püsis nende tekkelugu pikalt müsteeriumina. Iseäranis murdsid teadlased pead nn Namiibia nõiaringide üle, mis kujutavad endast 2 – 35 meetri laiuseid tühje ringe kohtades, kus muidu kasvab taimestik.   

Eile ajakirjas Nature avaldatud, Princetoni Ülikooli teadlaste uuring näitab aga, et ringide taga võib olla fenomen, kus taimed aitavad lähedal olevaid naabreid, ent samal ajal võitlevad kaugemal asuvate organismidega. Lisaks sellele pakub uuringu autor Corina Tarnita selgitusena välja ka, et ringe tekitavad selles piirkonnas elavad loomad, nagu närilised, termiiidid ja sipelgad.

Sellisele järeldusele jõudis ta koos kolleegidega nii vaatlustele kui ka arvutisimulatsioonidele tuginedes. Värske uuringu olulisim järeldus ongi, et nende müstiliste mustrite teket seletab kõige paremini mõlema teooria koosmõju: üldise taimestikuta laikude paigutuse määravad ära termiidikolooniad aga taimkattemustrid nende ringide servas ja vahel tulenevad juba taimede käitumisest.

Enigmaatilised Namiibia nõiaringid

FOTO: Jen Guyton

Botaanik selgitab 

«Siiani on neid moodustisi seletatud kahe teooriaga, millel mõlemal on olnud omad toetajad. Ühed teadlased arvavad, et taimestik ise võib sarnaselt kujuneda – üldiselt on eluks vajalikku vett nii napilt, et püsivat taimkatet ei saa moodustada, aga lähestikku kasvavad taimed saavad üksteist kuivamise eest kaitsta. Nii tekib kaks stabiilset olekut – kas taimestunud ala või taimedeta ala ja palja mullaga laigu niiskuse tarvitavad ära selle naabruses kasvavad taimed,» selgitas Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Meelis Pärtel. Ometigi usub suur hulk teadlasi tema sõnul aga, et taimemustreid tekitavad hoopiski mullas elavad organismid nagu termiidid, sipelgad või närilised.  

«Need loomad konkureerivad omavahel ja iga pesa ümber peab olema teatud suuruses toitumisala. Pesa keskel on mullas elavad loomad taimede elu kas otsese söömise või mulda tehtud käikude läbi võimatuks muutnud,» kirjeldas ta.

Nõiaringe leidub ka Eestis 

Ehkki kõige rohkem kohtab nõiaringe kuivas kliimas, on Eestilgi oma ringid, sest ka siinsed seened kipuvad ringina kasvama. Nimelt kasvatavad seened pärast idanemist oma niidistiku ringikujuliselt laiali. Põhjus peitub asjaolus, et seene kasv on kõige intensiivsem just ringi servades ning seal tekivad ka viljakehad. Samas ringis on mõnikord taimed kidurad või lausa surnud: seened võtavad mullast niiskuse ja toitained nende eest ära. Seespool seda ringi on aga enamasti teine, kus taimede kasv on lopsakam kui mujal: selles tsoonis on seeneniidistik juba surnud ja see väetab mulda.

Populaarne

Tagasi üles