Higgsi Boson, põlevkivi, anitbiootikumid ja Venemaa – mille eest jagatakse tänavusi Eesti teaduspreemiaid?

2016. aasta teaduspreemiate jagamine.

FOTO: Hanna Odras/Valitsuse komminikatsioonibüroo

Eesti riiklike teaduspreemiate komisjon on avaldanud nimekirja silmapaistvamatest teadlastest, kes on oma töö eest nimetatud riigi teaduspreemia kandidaadiks.

Kõik preemiad on seotud ka mitmekümne tuhande euro suuruse aurahaga. Ettepanekuid preemiate määramiseks võisid vastavalt seadusele esitada ülikoolide, evalveeritud teadus- ja arendusasutuste nõukogud, Teaduste Akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

Selle aasta kandidaadid on:

Elutööpreemia

Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on esitatud

Mihkel Kaljurand, Rein Küttner, Anne Luik, Tõnis Pehk, Enno Reinsalu, Peeter Saari, Enn Tõugu, Raivo Uibo, Gennadi Vainikko, Airi Värnik.

Täppisteadused

Kristjan Kannike – Higgsi bosoni omaduste uurimise eest Standardmudelis ja uues füüsikas;

Ülle Kotta – Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias;

Jaan Lellep – Astmeliste plaatide ning koorikute analüüs ja optimeerimine;

Elmo Tempel – Galaktilised filamendid kosmilises võrgustikus;

Keemia ja molekulaarbioloogia

Angela Ivask – Nano- ja biointeraktsioonid molekulaar- ja rakutasandil;

Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saag ja Richard Villems – Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine;

Tanel Tenson ja Vasili Hauryiliuk – Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid;

Tehnikateadused

Dan Bogdanov, Peeter Laud ja Jan Villemson – Turvalised ühisarvutused – teooriast praktikasse;

Marlon Gerardo Dumas Menjivar – Äriprotsesside andmekaeve teooria;

Jarek Kurnitski – Hoonete summaarse energiakasutuse dünaamiline simulatsioon ja selle rakendused;

Vahur Oja – Keemiatehnilised arendused põlevkivi säästvaks väärindamiseks;

Jaan Raik (kollektiivi juht), Gert Jervan, Artur Jutman, Maksim Jenihhin – Usaldusväärsete arvutisüsteemide projekteerimismeetodid ja arhitektuurid;

Arstiteadus

Mati Pääsuke ja Helena Gapeyeva – Skeleti-lihassüsteemi gerontoloogilised uuringud: sarkopeenia diagnostika, kehalise aktiivsuse ja osteoartoosiga seotud aspektid;

Ana Rebane – MikroRNAd kroonilistes immuunsüsteemi haigustes;

Joel Starkopf ja Annika Reintam Blaser – Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel;

Tambet Teesalu – Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks;

Margus Viigimaa – Arteriaalse hüpertensiooni diagnostika ja ravi tehnoloogilised innovatsioonid;

Geo- ja bioteadused

Urmas Lips – Erinevat mastaapi protsesside ahel Läänemere  kihistunud lahtede üldseisundi ja olekumustrite kujunemisel;

Henn Ojaveer – Bioinvasioonid mereökosüsteemides;

Jaak Truu – Mikroorganismide molekulaarökoloogia rakendamine keskkonnatehnoloogias ja globaalsetele muutustele kohanemisel;

Siim Veski (kollektiivi juht), Anneli Poska, Triin Reitalu – Uudne perspektiiv õietolmu analüüsis: värske lähenemine mineviku kliima, inimese ja taimkatte seostele;

Olev Vinn – Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon;

Põllumajandusteadused

Aveliina Helm  −  Poollooduslike rohumaade ökoloogia, majandamine ja taastamine põllumajandusmaastikes;

Kalev Jõgiste (kollektiivi juht), Marek Metslaid ja Kajar Köster – Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel;

Anti Vasemägi – Molekulaarse ökoloogia alased uuringud veeorganismidel jätkusuutliku kalanduse kontekstis;

Sotsiaalteadused

Jaan Masso – Tööjõud ettevõtete innovaatilisust, konkurentsivõimet ja tootlikkust määrava tegurina;

René Mõttus – Isiksuse omadused ja nende reaalelulised tagajärjed;

Lauri Mälksoo – Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest;

Ringa Raudla – Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas;

Tiia Vissak – Ettevõtete rahvusvahelistumise protsessid: tüpoloogia ja mõjutegurid;

Humanitaarteadused

Andres Kurg – Teadustöö hilisnõukogude kunstikultuuri uurimise alal;

Rein Raud – Kultuuriteoreetilised uurimused;

Ahti-Veikko Pietarinen – Loogika, vaim ja tähendus: Uurimusretked märkide maal;

Anti Selart – Liivimaa 12.-16. sajandil ja tema koht keskaja Euroopas;

Heiki Valk – Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur (sh monograafia „Siksälä kalme“.

Populaarne

Tagasi üles