Kuus kosmilist katastroofi, mis võivad hävitada elu Maal

Nottinghami Trenti Ülikooli astronoom Daniel Brown kirjeldab kuut kosmilist katastroofi, mis võivad hävitada elu Maal.

FOTO: Caters News Agency / Scanpix

Donald Trumpi võimuletuleku ajal võib tunduda, et inimkonna suurimad ohustajad on kliimamuutus, tuumasõda või muu. The Conversation toob aga välja kuus võimalikku kosmilise maailmalõpu stsenaariumit.

Nagu kirjutab artikli autor, Nottinghami Trenti Ülikooli astronoom Daniel Brown, võime me praegu veel loota, et suudame oma väljakutsed ületada ega hävita iseend. Väljavaated muutuvad aga keerulisemaks, kui võtta arvesse ka võimalikud kosmilised maailmalõpu võimalused.

NASA kunstniku kujutis Maast päikesetormis /AFP/NASA/Scanpix

FOTO: HO/AFP

1. Võimsad päikesetormid

Ilusate suviste ilmade või sombuste talvedega võib ununeda, et meie päike ei ole vaid valgus taevas, vaid kaootiliselt põlev täht, mille pinnal tekib vahel koguni Maast kordi suuremaid päikeseplekke. Lisaks paiskub temast võimsaid päikesetorme, mis jõuavad ka meie planeedini ning võivad segada elektroonikaseadmete tööd. Suurim teadaolev päikesetorm oli aastal 1859, mil selliseid seadmeid oli veel väga vähe, kuid ka siis tõi torm endaga kaasa algeliste elektrisüsteemide rikkeid. Arvestades, kui palju me praegu elektroonikast sõltume, võivad uuel päikesetormil olla kui mitte inimkonda hävitavad, siis vähemalt tõsiselt sandistavad tagajärjed.

2. Asteroidid

Dinosaurusedki hävitanud kosmosekivide ohtlikkus ei vaja vast selgitust. Hiljuti on teadusuuringud aga näidanud, et potentsiaalselt hävitusliku suurusega kive on Päikesesüsteemis oluliselt rohkem kui seni arvatud.

Hetkel on väiksemate asteroidide eest kaitsvad raketisüsteemid väljatöötamisel, kuid suuremate vastu ei ole meil midagi välja käia. Sellised asteroidid võivad aga terve planeedi elukõlbmatuks teha.

3. Päikese paisumine

Astronoomide arvutused näitavad, et Päikesesüsteemi kese peaks jõudma oma loodusliku lõpuni 7,72 miljardi aasta pärast. Paisumise tagajärjel kaotab Päike ühel hetkel oma atmosfääri ja lahtub kosmiliseks udukoguks. Tolleks hetkeks on ta aga piisavalt suur, et haarata endasse nii Merkuur kui ka Veenus. Tekkiv päikesetuul peatab Maa tiirlemise, mille tagajärjel hälbib planeet oma tavaliselt marsruudilt ning hääbub Päikese kaugorbiidile.

Euroopa Lõunapoolkera Observatooriumi kunstniku kujutis supernoovast ja sellest välja kiirguvatest gammakiirtest.  ESO/AFP/Scanpix

FOTO: ESO/AFP

4. Lähedal asuva tähesüsteemi gammakiired

Teatud kaksik-tähesüsteemid purskavad välja gammakiiri, mis koondavad vaid sekundeid kestvatesse kiirtesse ülisuuri energiakoguseid. Kui selline kiir peaks Maad tabama, hävitaks see tõenäoselt meid kaitsva osoonikihi ja jätaks kogu maise elu Päikese UV-kiirte kätte. Hea uudis on, et sellise katastroofi tõenäosus on üliväike. Halb uudis on aga, et astronoomid avastasid hiljuti Maa lähistelt tähesüsteemi WR 104, mis võib selliste kiirte allikaks osutuda.

5. Supernoovad Maa naabruses

Supernoovad on tähtede eluea lõpus esinevad kataklüsmilised plahvatused. Linnutee galaktikas toimub saja aasta kohta keskmiselt kaks supernoova-plahvatust. Õnneks toimuvad need aga oluliselt suurema tõenäosusega galaktika tihedas keskosas kui servas, kus meie viibime. Kõige lähem meid potentsiaalselt ohustav täht Betelgeuse asub Orioni tähtkusjus ning tõenäoselt saab temastki millalgi lähema miljoni aasta jooksul supernoova. Õnneks on see tõsiste kahjustuste põhjustamiseks siiski liiga kaugel – vajalik oleks 50 valgusaastast väiksem kaugus, Betelgeuse on aga 460-650 valgusaasta kaugusel. Seega võib loota, et vähemalt selle tähe supernoovaks muutumine meid otseselt ei ohusta.

6. Rändavad tähed

Viimase ohuna toob Brown välja hoopis kosmoseruumis üksinda väljaspool tähtkujusid rändava tähe võimaluse. Kuigi kokkupõrge tähe endaga on vähetõenäoline, seisneb oht tõsiasjas, et tugeva gravitatsiooniga täht võib läbida komeetidest koosneva nii-nimetatud Oorti pilve ning tuua sealt endaga Maale kaasa karmi komeedisaju.

Populaarne

Tagasi üles