Psühholoogiline «vaktsiin» võib aidata võidelda libauudistega

Teadlased kirjeldavad värskes uurimistöös libauudiste vastast "vaktsiini".

FOTO: Dado Ruvic / Reuters / Scanpix

Levinud ebakindlust külvavate sõnumite oma tekstides lühidalt tutvustamine vähendab oluliselt nende järgimist, näitab kolme ülikooli koostöös tehtud uuring.

Meditsiinis nimetataks vaktsineerimiseks teadagi seda, kui patsiendi immuunsüsteemile tutvustatakse väikestes kogustes haigustekitajaid, mis suuremates kogustes võivad osutuda ohtlikuks. Kontrollitud kokkupuute tagajärjel jõuab organism haigust «tundma õppida» ja arendab reaalseks kokkupuuteks välja kaitsva immuunreaktsiooni.

Nüüd on grupp  Cambridge’i, Yale’i ja George Masoni Ülikooli teadlasi teinud katse, kus viivad sama põhimõtte füsioloogiliselt tasemelt kommunikatsioonisüsteemi. Nii, nagu vaktsiinid aitavad tekitada immuunreaktsiooni bakterite ja viiruste vastu, aitab nende kirjeldatud meetod hoida ära lugejate libauudistega kaasa minemist.

Selleks valiti kõigepealt välja teaduslikult kontrollitava tõesusega väide, mille osas on levinud ka palju libauudiseid. Liisk langes kliimamuutuste tõepärasusele, mille osas valitseb küll teadlaste seas ligi 97 protsendine konsensus, kuid kuna teema on tugevalt politiseeritud ja meedias pidevalt «üleval», levib ka rohkelt faktikaugeid pilauudiseid. Nende läbivaks sõnumiks on, et teadlasedki ei tea veel täpselt, kas kliima muutub või kas muutused on kuidagi inimtegevusega seotud.

Eksperimendis kasutati üle 2000 inimesest koosnevat valimit, kellele esitati kaht eri seisukohta – kliimamuutuste teaduslikku konsensust rõhutav ja libauudiseid levitavast Oregon Global Warming Petition Projectist saadud. Tegemist on veebilehega, mis väidab, et «üle 31 000 Ameerika teadlase» väidab, et CO2 emissioonid ei ole kliimasoojenemisega seotud. Muuhulgas on nende teadlaste hulgas aga välja toodud mõned Spice Girlsi liikmed ja Charles Darwin. Konkureerivaks tõeseks valiti väide, et «97 protsenti teadlastest nõustub inimtekkelise kliimamuutusega».

Kui katsealustele näidati vaid üht teksti, näitasid tulemused selgelt, et tekst mõjus ja selles esitatud väited mõjutasid inimeste tõekspidamisi vastavalt kliimamuutuste konsensuse uskumise või mitteuskumise suunas. Kahe teksti koos esitlemisel tekstid aga nullisid üksteise ära nii, et tõekspidamistes sisulist muutumist ei toimunud.

«Libauudiste levik ja mõjukus ühiskonnas tekitab selgelt ebamugavust,» ütles uuringu juht Sander van der Linden Cambridge’i Ülikoolist.

Pärast esialgse sõnumite mõjukuse kindlaks tegemist prooviti aga teisiti – koos faktipõhise väitega anti lugejatele ka väike «vaktsiin» - kas lühike tõdemus, et «mõned poliitilised grupid kasutavad selleks, et inimesi kliimamuutuste ja inimtegevuse vahelise seose osas segadusse ajada, eksitavaid väiteid» või esitati üksikasjalik selgitus eksitavate sõnumite valede kohta.

Nende vastajate puhul, kes lugesid koos faktipõhise sõnumiga ka «vaktsiini» ei olnud libauudistel ja väärinfol eespool kirjeldatud mõjukust nullivat efekti. «Vaktsiini» mõjukus oli seda mõjukam, mida üksikasjalisem see oli.

Uuringu autorid rõhutavad, et tubaka- ja naftafirmad on juba aastaid kasutanud sarnaseid taktikaid, et kujutada olemasolevat teaduslikku konsensust tegelikust nõrgemana, ning väidavad, et kätte on jõudnud aeg sarnaste võtete kasutamiseks avaliku hüvangu jaoks.

Uuring ilmus ajakirjas Global Challenges.

Populaarne

Tagasi üles