Mis paneb inimesed teaduslikke teadmisi ära põlgama? Asi ei ole teadmatuses

Prantsuse maal 15. sajandist, kus Maad on kujutatud lamedana.

FOTO: General/

Lamedast Maast kliimamuutuste eitamiseni – teadlased on panemas kokku vastust küsimusele, miks teaduslikud teadmised enam inimesi ei veena, kirjutab ScienceAlert.

Tihtipeale koos libauudistega levivate libateaduslike väidete leviku probleem tõusis 2016. aasta jooksul eriti tugevalt avalikkuse fookusesse, jõudes isegi USA presidendivalimiste üheks keskseks teemaks. Nüüd on aga grupp teadlasi näidanud, et nn antivalgustuslik liikumine ei pruugi olla seotud lihtsa teadmatusega, pigem tuginevad need uuringute ja faktide olemasolevate isiklike uskumuste põhjal välja valimisele.

Intervjuude ja mitmete ülevaateuuringute põhjal tehti kindlaks, et kliimamuutuste, vaktsiinide ohutuse ja evolutsiooni osas teadusliku konsensuse vastaste uskumustega inimesed on üldiselt sama haritud ja teadusest huvitatud kui kõik teemast huvituvad inimesed. Küll aga valitakse enda argumentatsioonis kasutatavaid uuringuid vastavalt oma veendumustele. Nii võib juhtuda, et üht uuringut või fakti kasutatakse ülemääraselt, jättes samal ajal tähelepanuta sadu vastupidisel seisukohal uuringuid.

«Faktid on inimestele olulisemad, kui need nende tõekspidamistega ühtivad. Kui faktid nende arvamustega vastuollu lähevad, siis ei pruugi nad fakte eitada, vaid pigem nende olulisust alahinnata,» ütles uuringus osalenud Troy Campbell Oregoni Ülikoolist phys.org’ile.

Uuringu eesmärk oli teha kindlaks teaduse kommunikatsiooni hetkeolukord ja pakkuda välja võimalikke uusi lahendusi. Autorid tutvustasid oma praegu veel avaldamata uuringu tulemusi nädalavahetusel toimunud Isiksuste ja Sotsialpsühholoogia iga-aastasel kohtumisel San Antonios lootuses saada edasiseks tööks vajalikku kolleegide sisendit.

Uuring näitab aga laiemat probleemi – hoolimata vaidluse all olevatest küsimustest, võivad mõlemad pooled kasutada oma argumentide toetamiseks vajaduse järgi valitud teadusuuringuid, mis omakorda kahandab aga teaduslike teadmiste autoriteeti.

«Kui konflikt on seotud ohtudega ühiskonnale – kliimamuutuste, tuumaenergia ohutuse või tulirelvade leviku kontrollimisega – leiavad mõlemad pooled alati oma argumentide toetuseks teaduslikke uuringuid,» ütles ka uuringus osalendu Dan Kahan Yale’i Ülikoolist.

Kuigi teaduslike argumentide vajaduse järgi valimine ei ole midagi uut, on seda Kahani sõnul hakatud viimastel aastatel kasutama kultuurilise domineerimise saavutamiseks ning tulemuseks on «teaduse kommunikatsiooni keskkonna saastumine».

Mis võiks olla lahendus? Uuringus osalenud Matthew Hornsey sõnul tuleks vastuolulistes olukordades esimese asjana otsida ühisosa. «Näiteks võiks kliimaskeptikutega rääkides uurida kõigepealt välja, et millise osaga olemasolevast teaduslikust teadmisest nad nõustuvad, ning seejärel raamistada oma sõnumid vastavalt,» ütles Hornsey.

Ta lisas, et hetkel on panused liiga kõrged, et antivalgustuslikku liikumist eirata.

«Vaktsiinivastane liikumine hävitab elusid. Kliimaskeptilisus aeglustab aga reageerimist ühele meie tänapäeva suurematest ühiskondlikest, majanduslikest ja ökoloogilistest globaalsetest väljakutsetest,» kirjeldas ta töö vajalikkust.

Populaarne

Tagasi üles