Avastus: kuidas kõige paremini õigeid vastuseid kätte saada?

Rahvahulk

FOTO: JASON LEE/REUTERS

USA teadlased leidsid algoritmi, mis suudab suurest hulgast vastustest õigeid vastuseid ennustada. 

Oletame, et suvalisel inimgrupil palutakse arvata võhivõõra inimese kaalu. Rahvahulkade tarkuse teooria järgi, peaks rühma arvamuste keskmine õigele vastusele üpriski lähedal seisma. Nimelt lähtub teooria tõdemusest, et suures grupis tasandavad valed vastused üksteist ära.

Ometigi ei tööta see lihtne loogika igas olukorras. Võtkem näiteks juhtumi, kus küsitakse suurelt hulgalt inimestelt, kas Austraalia pealinn on Sydney. Paljud vastaks jaatavalt ja valesti: ehkki Sydney on Austraalia suurimaid ja tuntumaid linnu, on õige vastus hoopiski Canberra. Viimast nimetab aga väiksem hulk inimesi.

Nüüd avastasid aga Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi teadlased algoritmi, kuidas isegi sellistes küsimustes grupilt õige vastus välja õngitseda. Töö tulemused avaldas eelmisel nädalal ajakiri Nature. 

Sotsiaalteadlase Dražen Preleci juhitud uurimisrühm korraldas eksperimendi, kus 20 – 51 osalejalt küsiti erinevaid küsimusi ning seejärel lasti neil omakorda arvata, kuidas teised osalenud võinuks samadele küsimustele vastata. Vastuseid analüüsides, üritasid teadlased enda loodud algoritmiga leida mustreid, mis paljastaks üllatavalt populaarseid vastuseid. Tulemused näitasid, et enamasti olid õiged vastused need, mida arvajad õigeks ei pakkunud.  

Küsimusi võtsid nad sealjuures kõiksugustest valdkondadest, paludes uuringus osalejatel nimetada pealinnu, pakkuda maalide hindu ning hinnata dermatoloogidel naha haiguskoldeid. Preleci sõnul oli nende algoritm õigete vastuste leidmisel 21 – 36 protsenti täpsem kui näiteks kõige populaarsemale vastusele toetumine või siis õige vastuse valimine selle järgi, kui kindlad inimesed vastuse õiguses olid. Kõige paremini töötas algoritm jah-ei küsimuste puhul.

Loe täpsemalt SIIT

Populaarne

Tagasi üles