Briti teadlased plaanivad suurt Antarktika meteoriitide otsimise ekspeditsiooni

Briti teadlased plaanivad suurt Antarktika meteoriitide otsimise ekspeditsiooni

FOTO: Adam Cropp/Caters News Agency/Scanpix

Juba tuleval aastal algav suur ekspeditsioon loodab leida Lõunamandrilt meteoriitide näol olulist täiendust meie teadmisele Maa ülesehituse kohta, teatas BBC.

Kuna tegemist on inimasustusest praktiliselt puutumata, kuid paksult lume ja jääga kaetud maaga, on Antraktikast pärit rohkem teadlaste kogudes olevaid meteoriite kui üheltki teiselt mandrilt või piirkonnalt maailmas. Küll aga on nendes kogudes ebaproportsionaalselt alaesindatud üks oluline klass taevakive, täpsemini raudmeteoriidid. Neid inglased otsima lähevadki.

Raudmeteoriidid on olulised, kuna nendes sisalduv info võimaldab teadlastel hinnata ka Maa tekkimise protsesse.

«Meil ei ole küll ligipääsu Maa tuumale, aga raudmeteoriidid annavad meile väga hea pildi sellest, milline meie planeedi sisemus olla võib ja ka sellest, kui palju planeete võis olla varases Päikesesüsteemis,» ütles BBC’le Manchesteri Ülikooli isotoopide geokeemia ja kosmosekeemia uurija Dr Katherine Joy.

Kuigi Antarktikast on leitud väga suurtes kogustes meteoriite, on sealt teadlaste töölauale jõudnud raudmeteoriite ligi 10 korda vähem kui mujalt. Ekspeditsiooni plaanijad usuvad aga, et on leidnud nende alaesindatuse põhjuse. Nimelt näitab nende välja töötatud uus matemaatiline mudel, et Lõunakontinendile on maandunud täpselt sama palju rauast kive kui igale poole mujale. Erinevus seisneb selles, et nende füüsikaline käitumine lume ja jää sees on teistsugune ning seetõttu ootavad nad praeguseni mõnekümne sentimeetri paksuse jääkihi all avastamist.

Nüüd kavatsevad teadlased minna neid otsima, varustatud suusarakenditele kinnitatud miiniotsijatega. Esimene väljasõit toimub tõenäoselt 2018-2019 suvehooajal. Kui see peaks õnnestuma, jätkuvad juba pikemad ja põhjalikumad uuringud ning ideaalse stsenaariumi kohaselt muutuvad ekspeditsioonid iga-aastaseks.

Meteoriitide otsimise jääkülm paradiis

Antarktika näilise meteoriidirohkuse taga ei ole mitte see, et sinna oleks aegade jooksul langenud rohkem taevakive kui mujale, vaid pigem kontinendi jääkate. Nimelt on kõik senise jääkatte jooksul sinna langenud meteoriidid salvestunud jäässe, mis neid konveieriliinina aegamööda mere poole kannab. Kui see voog peaks aga puutuma kokku takistustega nagu seda on Lõunamandri mäestikud, siis tõuseb jää liustiku survel mööda nõlva üles.

Mida kõrgemale ta tõuseb, seda enam puhuvad tuuled lund ja jääd minema ning «kaevavad» meteoriidid niimoodi jääst välja. Raudmeteoriidid on aga füüsikaliselt erinevad. Nimelt juhib raud kui metall soojust ja seetõttu kandub läbi mõnekümne sentimeetri paksuse lumekihi kivi ülaosani jõudev päikesevalgus nende puhul mitte vaid pealispinda, vaid ka alumist osa, mistõttu vajub raudmeteoriit sujuvalt sügavamale lumekihi sisse. Seejuures jääb teda katma ligi 30 cm paksune kiht.

Kuna sellised protsessid toimuvad kirjeldatud liustike ja mäestike kohtumisaladel, plaanivad teadlased keskenduda oma töös neile konkreetsetele meteoriidi leiualadele.

Meteoriitide rauasisaldus on kosmoseteadustes oluline uurimisvaldkond, kuna selle põhjal saab hinnata ka Maa sisemuses toimuvaid protsesse ja arengulugu. Hiljuti teatas ka NASA Psyche kosmosemissioonist, mille käigus saadetakse rauast asteroidile kosmosesond. Kui sealt saadavad proovid ühtivad Antraktika meteoriitidega, siis võib inimkond murda Päikesesüsteemi varaseimad saladused.

Populaarne

Tagasi üles