Uuring: must huumor on intelligentsuse ja hea tuju märk

Sadist ja massohist on vangis. «Piina mind!» anub massohist. «Ei piina,» vastab sadist. Ajas naerma? Sel puhul võid uhke olla, sest uus, ajakirjas Cognitive Processing avaldatud, Austria teadlaste uuring näitas, et musta huumori hindamine seostub kõige enam just intelligentsusega, vahendas The Guardian.

Sellisele tulemusele jõudis Viini meditsiiniülikooli teadlase Ulrike Willingeri juhitud uurimisrühm, analüüsides 156 inimese reaktsioone mustale huumorile.

Näiteks lasti neil vaadata surnukuuri kujutavat joonistust, kus sealne töötaja palub omastel surnukeha tuvastada ning naine lausub: «Muidugi on see mu abikaasa, aga missugust pesuvahendit te kasutasite, et ta nii heledaks saite?»

Lisaks naljadele mõõdeti testide kaudu osaliste verbaalset ja mitteverbaalset IQ-d ning küsitleti neid tuju, agressiivsuse ja haridustaseme teemal.

Osalejate hulgas eristus kolm inimtüüpi. Esimesed hindasid nalju kõige rohkem ning neid iseloomustas ka kõige kõrgem IQ ja haridustase, parem tuju ja väiksem kalduvus agressiivsusele.

Teise grupi inimesed said küll võllanaljadest aru, ent nautisid neid kõige vähem. Neil olid keskmised intelligentsusnäitajad, ent samal ajal ka kõige halvem tuju ja kõrgeim kalduvus agressiivsusele.

Viimases grupis olid inimesed, kellele naljad eriti korda ei läinud. Kuigi nende IQ oli kõige väiksem, paistsid nad silma hea tuju ja vähese agressiivsusega.

Uuringu tulemused on aga vastuolulised, sest need ei toeta varasemaid agressiivsuse ja huumori vaheliste seoste teooriaid. 1905. aastal käis Sigmund Freud välja idee, et huumor on turvaline vahend allasurutud agressiivsuse ja seksuaalsete ihade väljendamiseks. Siinne uuring näitab, aga et musta huumorit hindavad inimesed ei pruugi olla üldsegi tujukad või pahurad. Pigem võib paha tuju takistada naljast aru saamist.

Loe põhjalikumalt SIIT.