DNA-uuring: Balti hõimud võtsid põllumajanduse üle ilma Lähis-Ida asustajatega ristumata

Värske geeniuuring näitab, et põlluharimine jõudis Baltimaadesse ilma Lähis-Ida asustajate geneetiliste mõjudeta.

FOTO: Sergei Kamšõlin / Fotolia

Erinevalt ülejäänud Euroopast ei tulnud maaviljelus siia rändega Lähis-Idast. Siinsete küttide-korilasteni jõudis põlluharimine hoopis läbi keeruka kaubandusvõrgu.

Sellise tulemuseni viis DNA-uuring, mille käigus analüüsiti Lätist ja Ukrainast põhinevaid Neoliitikumi inimeste proove, mille vanus jäi vahemikku 5000-8000 aastat. Tegemist on perioodiga, mil inimkond hülgas küttimisel ja korilusel põhinevad eluviisid ja lülitus ümber põllumajandusele.

Varasemad uuringud on näidanud, et pea igale poole mujal Euroopas jõudis põllumajandus koos Vahemere idakaldalt pärit põlluharijate rändega, mis jättis oma jälje ka enamiku tänapäeva Indo-Eurooplaste geenidesse. Nende rände põhjuseks olid olulised tehnoloogilised uuendused – viljakasvatus ja pottsepakunst, mis oli võimaldanud nende arvukusel oluliselt kasvada.

Kuidas neoliitikumi üleminek täpselt käis, on aga üks suurematest vaidlusküsimustest muinasaja Euroopa uurimises. Senised teadmised on tugevalt toetanud teooriat, mille kohaselt rändasid uued teadmised põllundusest ja karjakasvatusest koos nende «avastajatega». Ajakirjas Current Biology avaldatud uuringus analüüsitud kuus Lätist ja kaks Ukrainast pärit koljut näitavad aga, et selline leviviis ei pruukinud aga olla sugugi universaalne.

«Peaaegu kogu uuritud muinasaegne DNA on viidanud põllumajanduse levikule rände ja uute alade asustamise teel,» ütles üks uuringu vanemautoritest Andrea Manica. «Baltimaades näib pilt olevat aga väga erinev – siin ei näe me mingeid jälgi Levanti (tänapäeva Süüria, Liibanoni ja Iisraeli alad – K.M.) ja Anatoolia farmerite mõjudest, kes viisid põllumajanduse igale poole mujale Euroopasse.»

Uuringus välja tulnud geenimuutuste ajaline järjestus sobib hästi ka Baltimaade arheoloogilise mustriga, kus neoliitiliste uuenduste omaksvõtmine toimus märksa aeglasemalt ja samm-sammulisemalt kui mujal Euroopas, kus kogu «pakett» jõudis kohale ühe suure revolutsioonilise muutusena. Selline järkjärguline uute tehnoloogiate omaksvõtmine viitab aga levinud kaubandusvõrkude olemasolule.

«Meie tulemused näitavad, et kohalikud kütid-korilased kohanesid Neoliitikumi uute eluviisidega kaubanduslike kontaktide läbi, mitte ei võtnud mõjusid üle uute eluviisidega asunikelt. See tähendab aga, et migratsioon ei olnud varases Euroopas ainus uue tehnoloogia hankimise moodus,» ütles Manica.

Kuigi analüüsitud geeniproovidest ei ilmnenud Levanti mõjusid, leiti neist ühest siiski võõraid geenimarkereid. Need pärinesid aga Ukraina stepialadelt. Nende ajaline päritolu (5000-7000 aastat tagasi) sobib ka varaste slaavi keelte tekke praeguse hinnanguga.

«Indo-Euroopa keelte tekke kohta on kaks suuremat teooriat. Esimese järgi tulid need Anatooliast koos põlluharijatega. Teine väidab aga, et need arenesid stepialadel ja levis Pronksiaja alguses,» kirjeldas uuringu seost Indo-Euroopa keelte tekkega uuringu juhtivautor Eppie Jones.

«See, et me ei näe Balti rahvaste geenides maaviljelejate mõju, aga samas on olemas muust Euroopast väga erinev stepialade komponent näitab, et Indo-Euroopa keelte Balti haru sai oma alguse Ida-Euroopa stepialadel,» ütles Jones.

Uuring ilmus ajakirjas Current Biology.

Loe ka neid

Tagasi üles