Ajalooline tuumapommi katsetus reedab Kuu sünni üksikasju

Vaade Trinity katsepaigale lennukist.

FOTO: AP/Scannpix

Maailma esimese tuumapommi plahvatuse kohal kogutud proovid näitavad, et Kuu tekkis veevabalt, kirjutab New Scientist.

Kuu tekkimine ligi 4,5 miljardit aastat tagasi oli üks suuremaid katastroofilisi sündmusi kogu meie planeedi elus. Nii-nimetatud hiiglasliku kokkupõrke hüpoteesi kohaselt toimus see vaid 30-110 aastat pärast planeedi teket, kui varane Maa põrkas kokku Marsi suuruse taevakehaga. Hiiglasliku plahvatuse tagajärjel löödi Maast välja suur kogus materjali, mis moodustas miljonite aastate jooksul meie Kuu. Ala, kust see aga välja löödi, on tänapäeval tuntud kui Vaikne ookean.

Kauges ajaloos toimunud plahvatuses taasloomine on Maa tekkelugu uurivate planeediteadlaste jaoks praktiliselt võimatu ülesanne. Küll aga pakuvad tuumaplahvatuste jäänused üsnagi lähedasi võimalusi.

USA armee viis maailma esimese tuumaplahvatuse läbi 16. juulil 1945. aastal New Mexico osariigi kõrbes. Koodnime Trinity kandnud operatsiooni käigus lõhati ligi 20 kilotonni TNT võimsusega lõhkepea. Vabanenud energia mõjul tekkinud ligi 8000 °C kuumus ja 80 000 atmosfäärine rõhk sulatas plahvatuse alla jäänud ala liiva, muutes selle roheliseks õhukeseks klaasikihiks, mida tänapäeval kutsutakse operatsiooni nime järgi trinitiidiks.

Uuringud näitavad aga, et need temperatuurid pole kuigi kaugel sellest, mis pidi valitsema Maal hiiglasliku kokkupõrke ajal. Seetõttu on ka plahvatusel tekkinud klaasist võetud proovid teadlastele hindamatu väärtusega uurimismaterjal, mille põhjal ammutada teadmisi Kuu tekkest ja Maa varasest koostisest. Üks küsimustest, mis neile huvi pakkus – miks on Kuul nii vähe vett ja teisi lenduvaid ühendeid.

Konkreetsemalt uuriti lenduva ühendi tsingi sisaldust plahvatuse epitsentrist erinevatelt kaugustelt kogutud trinitiidiproovides. Analüüside tulemus – mida lähematalt proovid koguti, seda vähem oli neis ka tsingi kergemaid isotoope, mis plahvatuse kõrgete temperatuuride juures tõenäoselt aurustus. Raskemad isotoopid seda aga ei teinud ning salvestusid seetõttu ka trinitiidis. Seejuures on trinitiidis säilinud tsingi erinevad vormid väga sarnased Apollo missioonide poolt Maale toodud kuu-kividega. Veelgi enam, isotoopne koostis sobib täielikult.

See aga tähendab, et Kuu tekkimisel pidid nii tsink, vesi kui ka teised kergemad ained kuuma tagajärjel lenduma

Varasemad Kuu klaasjate kivimite uuringud on näidanud, et selle pinnal olevad kivimid sisaldavad ebatavaliselt suures koguses lenduvaid ühendeid. Sellest tulenevalt on mõned teadlased oletanud, et Kuu pinna alla peab leiduma ka suures koguses vett. Värske uuring heidab sellele teooriale aga tõsise kahtlusevarju.

Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.

Populaarne

Tagasi üles