Ootamatu avastus arheoloogias: kuulsad Surnumere käsikirjad said täiendust

Arheoloogid Casey Olson ja Oren Gutfeld Omrani koopas väljakaevamistel.

FOTO: Casey L. Olson, Oren Gutfeld

Viimati leiti vanimatele judaismi- ja kristluseteemalistele ürikutele täiendust 60 aastat tagasi.

Jeruusalemma Heebrea Ülikooli ja USAs asuva Virginia Librity Ülikooli arheoloogid avastasid muistsed käsikirjad Surnumere ääres asuvatest Wadi Qumrani kaljude koobastest.

Sissepääs Omrani koobastesse.

FOTO: Casey L. Olson, Oren Gutfeld

«See on üks kõige põnevamaid arheoloogilisi avastusi ja kahtlemata kõige olulisem, mis Qumrani koobastes viimase 60 aasta jooksul tehtud,» ütles Heebrea Ülikooli pressiteates väljakaevamisi juhtinud areholoog Oren Gutfeld.

Paraku andis koobaste sisu tunnistust ka sellest, et keegi oli need juba enne avastanud ja koopad rüüstanud – ürikuid ümbritsevad anumad olid katki murtud ja nende sisu eemaldatud. Lisaks leiti koopasse viiva tuneli suust 1950. aastatest pärinev kirka, mis näitab, et rüüstamise taga võisid olla 20. sajandi keskel tegutsenud beduiinid, kes jätsid endast maha vaid potikillud, tühja pärgamendi ja riide, millesse ürikud tõenäoselt mässitud olid.

Pärgamendirulli jäänused.

FOTO: Casey L. Olson, Oren Gutfeld

Kuigi ühtegi ürikut ennast lõpuks ei leitudki, on juba teadmine, et seni leitud 11 koobast ei ole veel kõik, teadlaste sõnul ülioluline avastus.

«Leitud artefaktide seas on ürikuid ja nende ümbriseid peitnud anumad, käsikirju koos hoidnud naharibad, riie, mille sisse need mässitud olid, fragmente koos hoidnud nahatükid ja palju muud,» ütles Gutfeld.

Käsikirju hoidnud pottide jäänused.

FOTO: Casey L. Olson, Oren Gutfeld

See räägib aga aastatest 530 eKr kui 70 pKr pärinevate ürikute kohta mõndagi olulist. Kui seni arvati, et 11 varem avastatud käsikirja on kõik, mis üldse säilis, siis uus avastus annab teadlastele lootust leida enamgi.

Vanimad religioossed tekstid

Surnumere käsikirjad on erineva päritoluga tekstid, mis on kirjutatud heebrea, aramea, nabatea, kreeka ja ladina keeles. Qumrani koobastest leitud käsikirjad on jäänused esseenide koguduse raamatukogust, mis koosnes ligi 800 nahast, papüürusest ja isegi pronksist dokumendist. Nende hulgas on tervelt või katkenditena kõik Vana Testamendi raamatud peale Estri raamatu, Vana Testamendi teoste kommentaare ja apokrüüfe ning koguduse elukorraldust ja õpetust käsitlevaid tekste

Tegemist on väärtusliku allikaga, mille põhjal on ajaloolased teinud rohkelt järeldusi Palestiina ajaloo, judaismi, varakristluse ja Piibli ajaloo kohta.

Viimane avastus tehti Qumrani koobastes üle 60 aasta tagasi, mistõttu tähedab seekordne avastus, et olemasolevad tekstid võivad olla ebatäielikud. See aga tähendab, et teadlastel võib Surnumere ääres veel palju tööd ees seista.

Tagasi üles