Graafik: ei käi tööl ega koolis - milline on Eesti «nähtamatute põlvkond» maailma kontekstis?

Noored, kes ei tööta ega omanda ka haridust, ei ole kaugeltki vaid Eesti probleem.

FOTO: © Eddie Keogh / Reuters / Scanpix

OECD andmetest tuleb välja, et majanduslikult ja hariduslikult tegevusetud noored ei ole kaugeltki vaid Eesti probleem.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, kuidas Eestis on ligi 30 000 noort, kes ei näi olevat rakendanud ei tööl, koolis ega ka muudes formaalsetes enesearendustes. Tihtipeale elavad sellised noored oma vanemate arvel ka oma kahekümnendates aastates ning toovad oma tegevusetuse põhjusena välja, et ei näe põhjust teha tööd, mis ei tee neid õnnelikuks.

Inglise keeleruumis on sellistest noortest rääkides läinud kasutusse termin NEET ehk Not in Education, Employment or Training ehk «noored, kes ei omanda haridust, ei käi tööl ega ka koolitustel».

Kuidas näeb aga NEET-noorte olukord Eestis välja võrreldes teiste riikidega? Sellist statistikat pakub rahvusvaheliselt tööstusriike koondav ja nende majanduslikke ning sotsiaalseid arenguid seirav Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD, kes on avaldanud kõigi oma liikmesriikide andmeid koondava graafiku. Tõsi küll, kõige värskemad võrreldavad andmed pärinevad aastast 2015 ja võivad seetõttu mõnevõrra erineda tänasest hetkeseisust.

Andmete puhul on tehtud vahet 15-19 aastastel ja 20-24 aastastel meestel ja naistel, keda on kujutatud protsendina vanusegrupist. Eesti andmed on graafikul kujutatud punasena. Nagu näha, on mitte-aktiivsete noorte osakaal kõige suurem 20-24 aastaste naiste seas (18,4 protsenti). Sama vanuseklassi meeste seas on see 11,8 protsenti.

Nooremas vanuseklassis on mitteaktiivsus nii Eestis kui ka kõigi seistes riikides oluliselt madalam, tõustes üle kümne protsendi piiri vaid Brasiilias, Venemaal (graafikul kujutatud oranžina), Itaalias, Columbias, Costa Rical ja Türgis. Ühe madalama alla 20-aastaste mitteaktiivsete noorte osakaaluga on seejuures Läti.

Eesti lähipiirkonna riikide seas on meist rohkem mitteaktiivseid noori vaid Soomes. Kui Eestis näitavad OECD andmed, et mitteaktiivsed on pigem naised, siis põhjanaabrite puhul on see aga vastupidi – mitteaktiivseid mehi on seal koguni 21,1 protsenti ja naisi 15,4 protsenti. Mõlemad näitajad jäävad aga siiski alla OECD riikide keskmisele.

Ajas tagasi vaadates ilmneb aga, et kõikide riikide noorte mitteaktiivsust mõjutas 2008. aasta majanduskriis, mille hetkel olid kõigis riikides näitajad küll vahemiku 2003-2015 kõige madalamal tasemel, kuid tõusid seejärel järsult. Kõige kõrgemale tõusis seejuures tänastes andmetes ühe madalama noorte mitteaktiivsusega silma paistev Läti, kus oli aastaks 2010 majanduslikult ja hariduslikult rakenduseta koguni 30 protsenti 20-24-aastastest noortest.

OECD mitteaktiivsete noorte lehel tuuakse välja, et töötud ja hariduseta noored on riskigrupp, kelle puhul on oluliselt kõrgem sotsiaalse eraldumise ja vaesustumise risk.

 

 

Uuring: mitteaktiivsus võib olla seotud vaimse tervise häiretega

Kõrvalejäämisest tekkivaid riske kinnitab ka aastal 2015 ajakirjas Journal of Child Psychology avaldatud uuring, milles uuriti 18-aastaste mitteaktiivsete briti noorte heaolu. Uuritud 2000 noorest 12 protsenti ei käinud koolis ega ka tööl ning nende puhul täheldasid uurijad kõrgenenud vaimse tervise probleemide ja uimastite kasutamise riski. Samas väljendasid need samad noored intervjuudes eakaaslastega võrreldes kõrgemat tööle ja töö otsimisele pühendumist.

Samas leidsid teadlased, et sellistel noortel oli ülejäänutega võrreldes oluliselt vähem tööturule sisenemiseks vajalikke oskusi.

«Meie tulemused näitavad, et suutmatus tööd leida mõjub raskelt noorte vaimsele tervisele, kuid see ei mõjuta samas nende motivatsiooni. Võrreldes eakaaslastega peavad NEET- noored tihtipeale rinda pistma ka tõsiste vaimse tervise probleemidega,» kommenteeris toona uuringu tulemusi uuringut juhtinud Londoni King’s College’i professor Terrie Moffitt.

Uuringu autorid lisasid, et tihtipeale ei ole mitteaktiivsuse taga suutmatus töötada või tööd otsida, vaid just nimelt vaimse tervise probleemid. Kumba pidi siin põhjuslik seos toimib, ei osanud uuringu autorid aga öelda. Küll aga toodi välja, et selliste noorte jaoks on ülioluline vaimne tugi ja tihtipeale ka «pehmete oskuste» nagu probleemide lahendamise, juhtimisoskuste ja ajakasutuse harjutamine.

Eestis tegutseb selliste noorte aitamiseks Avatud Noortekeskuste Ühenduse juures tegutsev Noorte Tugila.

Populaarne

Tagasi üles