Uus meetod laseb autismi diagnoosida erakordselt vara, enne sümptomite ilmnemist

Uus ajuskanneeringute meetod võimaldab diagnoosida lastes autismi juba esimese eluaasta jooksul.

FOTO: Hazlett et al, Nature 2017; 10.1038/nature21369

Hetkel saab autismi diagnoosi kõige varem panna kõige 2-aastasele lapsele. Uue meetodi abil võib diagnoos olla võimalik juba esimese eluaasta jooksul, kirjutab teadusajakiri Nature.

Nii varane diagnoos võib aga tuua kaasa uusi potentsiaalseid teraapiaid ja ravimeetodeid, kuna nii varases nooruses on aju vähem välja arenenud ja mõjutustele vastuvõtlikum.

Seekordse uuringu eellugu algab 1990. aastatel, mil üks selle juhtidest professor Joseph Piven ja kolleegid märkasid, et autistide ajud kipuvad olema tavaliste laste omadest mõnevõrra suuremad. Kerkis küsimus, et mis vanusest selline erinevus tekib.

Uuringus võeti vaatluse alla 148 last, muuhulgas ka kõrgema riskitasemega imikuid, kelle vanematel vendadel-õdedel oli autism diagnoositud. Kõigi peal viidi vanustes 6, 12 ja 24 kuud läbi aju-skanneeringud. Kahe aasta vanuselt oli autism diagnoositud vaadeldud lastest viieteistkümnel.

Ajupiltide võrdluses avastati, et juba väga varases eas ilmnesid erinevused nendes aju piirkondades, mida seostatakse keerukate funktsioonidega nagu keelekasutus ja sotsiaalne käitumine. Konkreetsemalt olid muudatused nähtavad ajukoore liigendatuses ja pindalas – autistlikel lastel kasvas ajukoor tavalisest kiiremini.

Seejärel anti ajupildid analüüsida tehisintellektile, mis suutis ennustada autismi esinemist 80 protsendi tõenäosusega.

«Juba esimese eluaasta alguses näeme ajus muutusi, millele järgneb juba autismiga seotud sümptomite välja arenemine,» ütles üks uuringu kaasautoritest Dr Heather Hazlett BBC uudistele.

Uuringu tulemused võivad aidata kõrge autismiriskiga lapsi paremini diagnoosida ja aidata. Varsemate diagnooside abil võib näiteks korraldada lapsevanematele käitumisteraapiaid, et koolitada neid autistlike lastega paremini hakkama saama. Mida varem sellistesse olukordadesse sekkuda, seda efektiivsem on reeglina ka teraapiate mõju.

«Teaduslik konsensus on, et kui me saame sekkuda enne autistliku käitumise ilmnemist ajal, kui aju on veel oluliselt mõjutatavam ja sümptomid ei ole kinnistunud, võime leida väga paljutõotavaid teraapiaviise,» ütles uuringu üks juhtidest, professor Joseph Piven Põhja-Carolina Ülikoolist.

Enne uue diagnostikameetodi haiglatesse jõudmist vajab see aga põhjalikku järelkontrolli. Samuti ei tasu siit loota autismiravi – küll aga võib diagnoosimeetod leida rakendust erinevate teraapiate efektiivsuse hindamisel,

Uuring ilmus ajakirjas Nature.

Populaarne

Tagasi üles