Freiburgi Ülikooli teadlased ehitasid spetsiaalse sipelgatele mõeldud jooksuraja, et sipelgate orienteerumisoskustelt šnitti võtta.
Video: miks teadlased sipelgatele jooksulindi ehitasid?
16. veebruar 2017, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrbes elavaid sipelgaid iseloomustab erakordselt hea suunataju. Arvestades üüratu kõrbe üksluisust, on sealne orienteerumine tõeline väljakutse. Ometigi suudavad sealsed putukad alati oma pesa üles leida, kasutades selleks lühimat võimalikku teekonda. Saladus peitub nende sisemises navigatsioonisüsteemis.
Nimelt suudab sipelgate aju suudab kõik sammud meeles pidada ning nendel põhinevate arvutuste abil paremini orienteeruda. Suuna suhtes aitab neid päike.
Et sipelgate orienteerumissaladustele paremini jälile saada, ehitasid Freiburgi ülikooli teadlased optiliste sensoritega varustatud sipelgate jooksuraja, kus salvestatakse sipelgate liikumise suunda ja kiirust.
Hiljem kavatsevad nad saadud teadmisi kasutada robotite navigatsioonisüsteemides. «Masin annab meile lõputud võimalused sipelgate liikumise nägemiseks, saame neile erinevaid väljakutseid esitada ning siis vaadata, milliseid lahendusi nende aju selles olukorras hakkama saamiseks kasutab,» selgitas uuringu juhtivautor, Freiburgi Ülikoolis töötav Matthias Wittlinger. Eksperimentide kirjeldustest kirjutas ajakiri Experimental Biology.
Vaata jooksuraja kohta rohkem siit: