Marss võib endale saada samasugused rõngad nagu Saturnil

India teadlaste uuring näitab, et mõne miljoni aasta pärast võivad Marsi ümbritseda samasugused rõngad nagu on täna Saturni ümber.

FOTO: HO/AFP/Scanpix

Mõne miljoni aasta pärast rebitakse Marsi kuu Phobos tükkideks, mille tagajärjel moodustuvad punasele planeedile rõngad. NASA uue sondi proovid näitavad, et see protsess võib olla juba alanud, kirjutab New Scientist.

Astronoomid ja planeediteadlased on juba ammu arvanud, et Marsi kuude Phobose ja Deimose küljest meteoriitide poolt lahti murtud kivitolm võib olla moodustamas planeedi ümber noort planeedirõngast. Ometigi ei olnud sellise rõnga olemasolu võimalik vaatlustega kinnitada – sellised varased moodustised ei paista Maalt ega ka kosmoseteleskoopidelt vaadatuna kuigi hästi kätte.

2013. aastal jõudis Marsi orbiidile aga NASA missioon MAVEN (Mars Atmosphere and Volatile Evolution). Uusimate andmete analüüs näitab, et Marsi ümbritseb nii avakosmosest kui ka kuudest pärinevast tolmust moodustunud noored planeedirõngad.

Uuringu läbi viinud Jayesh Pabari ja tema kolleegid Indias Ahmedabadis asuvast füüsikauuringute laborist võrdlesid MAVENi kogutud andmeid Marssi ümbritsevast tolmukihist planeeti ennast ja tema kuusid tabavate meteoorkehade mudelitega. Nad järeldasid, et väiksemad tükid eemaldatakse kogu süsteemist päikesetuulte poolt, suuremad püsivad aga Marsi gravitatsiooniväljas, moodustades niinimetatud varased protorõngad.

MAVENi kogutud andmetele tuginedes võib siiski öelda, et valdav enamus tolmurõngast pärineb planeetidevahelisest tolmust, mille Marss on oma gravitatsioonivälja püüdnud. 0,6 protsenti on aga planeedi enda päritolu. Selle osakaal võib juba mõne miljoni aasta pärast aga suureneda. Nimelt peaks Marsi gravitatsiooniväli tõmbama Phobose lähema 20-70 miljoni aasta jooksul endale niivõrd lähedale, et kuu puruneb.

India teadlaste uuringu tulemused ei veena aga MAVENi enda meeskonda – Colorado Boulderi Ülikooli juhtivteadur Bruce Jakosky sõnul ei ole aluse 2016. aastast pärinevad uuemad mõõtmised näidanud mingeid tõendeid tolmu rõngasse kogunemise märke.

Samuti on nad ettevaatlikud väidete osas nagu ümbritseks Marsi õhukene tolmupilv. Nimelt ei ole MAVEN selliste pilvede uurimiseks mõeldud ja tänaseni ei ole planeedi orbiiti külastanud ka ükski tolmu koguv sond.

«Selleks, et tolmu kogunemise kohta midagi ammendavat öelda, oleks ikkagi vaja spetsiaalset tolmudetektorit,» ütles ka Boulderi Ülikooli kosmoseteadlane Laila Anderssen. «Praeguse seisuga ei ole me näinud selgeid märke sellest, et Marsi kuude ümber toimuks materjali kogunemine. Samas ei tohi kunagi öelda ei kunagi.»

India teadlaste uuring ilmus teadusajakirjas Icarus.

Populaarne

Tagasi üles
Back