Avastus: viha matemaatika vastu on juba meie geenides (1)

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimeste hirmu matemaatika ees seletavad kolmandiku ulatuses ära geenid.
Inimeste hirmu matemaatika ees seletavad kolmandiku ulatuses ära geenid. Foto: Valery Matytsin/Valery Matytsin/TASS

Põhjus, miks matemaatilised ja ruumilised ülesandeid meid ärevaks teevad, peitub meie geenides, näitab uus uuring.

Ruumilise mõtlemise ja matemaatikaga seotud oskuseid kasutame igapäevaselt. Sellest hoolimata tuleb see osale meist lihtsalt, teiste jaoks aga hirmus keeruliselt. Teadlased usuvad, et osaliselt võib seda põhjustada nende ülesannetega kaasnev ärevus.

Selle hüpoteesi paremaks mõistmiseks uurisid Londoni Kuningliku Kolledži teadlased üle 1400 kaksikutepaari vanuses 19 kuni 21 aastat. Nende töö tulemused avaldas ajakiri Scientific Reports.  

Uurimuses vaadeldi erinevaid ärevuse tüüpe eraldi, nende hulgas eristati üldist ärevust, ärevust matemaatika suhtes, ruumilise mõtlemisega seotud ärevust, orienteerumisega seotud ärevust ja visuaalsete oskustega seotud ärevust.

Tulemused näitasid, et kõik ärevuse tüübid seostusid inimeste geenidega. Veel enam, geenid seletasid ära ligi kolmandiku inimestevahelistest erinevustest. Ruumilise ärevuse juures mängis suurt rolli ka erinevad keskkonnad ehk tegurid, mida ühes peres kasvanud kaksikud kogesid erinevalt – nende hulka kuulusid näiteks koolivälised tegevused, sõbrad ja õpetajad. Sealjuures võis ruumilise mõtlemisega seotud ärevust iseäranis mõjutada näiteks autosõit, rattasõit või arvutimängude mängimine.

Uuring tõi välja veel tõsiasja, et orienteerumist keeruliseks pidavatel inimestel ei pruugi olla probleemi näiteks puzzlede lahendamisega. Sama kehtis ka üldise ärevuse ja matemaatikaga seotud ärevuse puhul.

Geenide tundmine aitaks lastel ärevusest üle saada

Ootuspäraselt ilmnes väikene erinevus ka meeste ja naiste vahel, sest naiste seas esines  kõiki ärevuse tüüpe veidikene rohkem. Uuringu autorite sõnul võib aga põhjus peituda selles, et naised teadvustavad oma ärevusega seotud tundeid rohkem ja stereotüüpselt usutakse et naistel on halvemad matemaatilised-ja ruumilise mõtlemise oskused.

«Matemaatilise ja ruumilise ärevusega seotud geenide ülesleidmine võiks tulevikus aidata lapsi, kes puutuvad sellise ärevusega kokkku juba noores eas. Näiteks saaks koolis rohkem individuaalset abi osutada lastele, kel on ärevus matemaatika ees,»  selgitas üks uuringu autoreid, Londoni Kuningliku Kolledži teadur Margherita Malanchini.

Vaata rohkem videost siit:

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles