Nähtamatu probleem, mis takistab relvade mõju uurimist

Püstol

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Mis juhtub, kui relvad on küll probleemsetes kodudes olemas, ent neid kunagi ei kasutata?

Nii küsib ajakirjale Science antud intervjuus relvade ja koduvägivalla vahelise seose uurija, Pennsylvania Ülikooli tervishoiu professor Susan Sorenson. Tema sõnul keskenduvad teadusuuringud peamiselt füüsilistele vigastustele, ent relvade psühholoogiline mõju jääb koduvägivallaga tegelevates uurimustes sageli tähelepanuta.

Tema uuringud näitavad aga, et tulistamisest kordades sagedamini kasutatakse relva ähvardamiseks. Isegi kui relva füüsilise vigastuse tegemiseks ei kasutata, panustab see hirmu, mis tähendab, et kui vägivald tuleb näiteks rusikahoobi kaudu, on relval ikkagi mõju, sest selle olemasolul kardavad ohvrid veelgi rohkem kodust põgeneda.

Loe põhjalikumalt SIIT

Tagasi üles
Back