Astrofüüsik: avastus näitab, et elukõlbulikud planeedid võivad olla väga levinud

Kunstniku nägemus maavälisest elust.

FOTO: M. Kornmesser/AP/Scanpix

Eile avalikustas NASA kõigi aegade suurima eksoplaneetide avastuse. Leiu olulisust selgitab Postimehele astrofüüsik Mihkel Kama. 

Esmalt tõdes Kama, et tegelikult on eilse uudise näol tegu 2016. aastal Belgia astronoomide juhtimisel avastatud planeedisüsteemi TRAPPIST-1 täpsema uuringuga. Selgub, et varem arvatud kolme planeedi asemel on neid vähemalt seitse, kusjuures mitu tükki neist tiirleb oma ematähe nn. elukõlbulikus tsoonis. See on kauguste vahemik tähest, kus asuva planeedi temperatuur võiks võimaldada vedela vee olemasolu planeedi pinnal.

«Kuna vedel vesi võib  siin ookeanidena loksuda mitmel sama tähe ümber tiirleval planeedil ja vett peetakse orgaanilise elu üheks alustalaks, on TRAPPIST-1 näol tegemist erakordselt põneva süsteemiga,» selgitas ta. Kama märkis, et tähesüsteemi teevad eriliseks veel kaks asjaolu. Erinevalt tuhandeid eksoplaneete avastanud Kepleri kosmoseteleskoobiga leitud põnevatest planeedisüsteemidest asub TRAPPIST-1 Päikesesüsteemile väga lähedal, kõigest 39 valgusaasta kaugusel.

«See tähendab, et antud planeetide täpsemad uuringud on meile varsti käegakatsutavad ning võib juhtuda, et nendest saavad esimesed Maa-sarnased planeedid, mille atmosfäärides avastatakse – või lükatakse ümber – elu võimalikkusega seotud gaaside nagu veeauru, hapniku ja metaani olemasolu,» põhjendas Kama.

Teiseks on TRAPPIST-1 planeetide ematäht nõrk ja väga väikese massiga, kõigest kümnendik meie Päikese massist. Tegelikult on aga enamik universumi tähti just pisikesed. «TRAPPIST-1 lähedus meile annab alust oletada, et mitmete Maa-laadsete ja elukõlbulike planeetidega süsteemid on Universumis väga levinud. Teiste eluvormide otsingud Universumis ja ka meie arusaam Maa-laadsete planeetide tekkest saavad TRAPPIST-1 planeetide abil tohutult uut hoogu,» märkis ta.

Kama sõnul ongi eksoplaneetide uurimise olulisim suund hetkel teadaolevate planeetide täpsem uurimine, eriti mis puudutab nende keemilist koostist ja olulisi põhiomadusi nagu massi ja suuruse suhe. Maa-suuruste planeetide puhul huvitab meid järjest enam kas ja milline on nende atmosfäär, nende siseehitus ja tekkelugu. Hoogsalt on kasvamas koostöö astrofüüsikute, geofüüsikute ja -keemikute ning mikrobioloogide vahel.

Populaarne

Tagasi üles