Lõpuks on teada, kui palju UV-kiirgust eestlased saavad

Kaur Maran
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnateadlane Margit Aun kaitses hiljuti UV-kiirguse teemal doktoritöö.
Keskkonnateadlane Margit Aun kaitses hiljuti UV-kiirguse teemal doktoritöö. Foto: Margus Ansu / Postimees

Võrreldes 1970. aastatega on UV-kiirguse tase Eestis märgatavalt tõusnud. Läbi madalal asuvate kiht- ja kihtsajupilvede jõuab Maale umbes kolmandik kiirgusest, läbi keskmise kõrgusega pilvede aga kaks korda rohkem.

Oma hiljuti kaitstud doktoritöös heitis Tartu observatooriumi nooremteadur Margit Aun valgust UV-kiirguse ja pilvede vahelistele seostele, kuid suutis lisaks luua ka uue mudeli, mis näitab minevikus Eestile langenud UV-kiirguse koguseid.

«Sellist analüüsi ei olnud Eestis enne tehtud. Pilvisust ja selle mõju Maale jõudva valguse spektritele on küll uuritud, aga kuna pilved on väga muutuvad ning nende kohta on infot vähe – heal juhul kogus ja tüüp – on seda siiski vähe. Meie eesmärk oli täiendada teadmisi kvantitatiivse mõju kohta,» ütles Aun.

Doktoritöö sai võimalikuks tänu uuele spektromeetrile, mis paigaldati Tõravere observatooriumi katusele 2004. aastal. Sellest ajast saadik on kogutud põhjalikumate analüüside jaoks vajalikul hulgal andmeid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles