Fotod ja videod: vaata, kuidas keeristormid Marsil luiteid liigutavad ja mägesid vormivad

FOTO: NASA/JPL-Caltech

NASA avaldatud pildil on näha, kuidas tuul punase planeedi pinnal liivalaineid kujundab.

Kosmoseagentuuri avaldatud videos võib näha, kuidas hiiglaslikud keeristormid pühivad üle planeedi Gale’i kraatrina tuntud lavamaa, kuidas päikese soojus põhjustab võimsaid tõusvaid õhuvoolusid. Kõikide piltide tegemise ajal oli kulguri kaamera suunatud lõuna poole ning vaadatavuse parandamiseks on videoid kiirendatud.

Hetkel viibib Curiosity kulgur keset Gale’i kraatrit asuva Mount Sharpi jalamil ning on asunud uurima piirkonda ilmestavate liivadüünide teket. Selleks jälgib ta endast pidevalt mööduvaid tolmukuraditeks kutsutavaid keeristorme ja seda, kui kaugele tuul liivaterakesi ühe päevaga kanda jõuab. Saadud andmeid orbitaaljaamast saadutega ühildades saadaksegi täpne pilt liiva transpordi kiirusest ja tuulte iseloomust.

Marsi atmosfäär on umbes sada korda õhem kui Maa oma, mistõttu suudavad sealsed tuuled kanda endas oluliselt vähem energiat kui maised tuuleiilid. Kuna planeedil puuduvad aga pea kõik teised Maa maastikku vorminud tegurid nagu erosioon ja osakeste edasikanne vee poolt, mägesid üles pressiv ja maakoort uuendav laamtektoonika ning vulkaaniline aktiivsus, suudab tuul miljardite aastatega siiski märgatavat mõju avaldada.

Liiv liigub tuules nagu Maalgi

Kahel NASA avaldatud ja kokku animeeritud pildil on näha, kuidas Marsi liiv tuulte mõjul meilegi tuttavaid lainelisi jooni moodustab. See on tehtud ühel Curiosity kulguri paigalseisu-päevadest ja kujutab ligikaudu ruutmeetri suurust ala punase planeedi pinnal.

Kahest pildist esimese tegi Curiosity Maa aja järgi 23. jaanuaril, mis oli tema 1587. Marsil veedetud sol (Marsi päev), ja teise järgmisel solil. Mõlemate tegemise ajal oli Päike just loojunud. Lained kulguri jalge all liiguvad kiirusega ligi 2,5 sentimeetrit päevas.

Tuul lõi kihilise mäe

Gale’i kraater, kus praegu viibib Curiosity, tekkis ligi 3,6 miljardit aastat tagasi planeeti tabanud meteoriidilöögi tagajärjel. Aegamööda täitus kraater taas kivide, liiva ja muid peeneid settematerjale. Nende kohalekanne toimus tõenäoselt planeedil tollal veel suurtes kogustes leidunud vee toel. Kui Mars aga kuivaks jäi, asendus materjali kohalekanne tuule-erosiooniga.

via GIPHY

Varasemad arvutused näitavad, et sellest ajast saadik peab kraatrist olema ära kantud ligi 64 000 kuupkilomeetrit materjali, mille seest vormuski välja Mount Sharp.

Nüüd on Curiosity aga võtnud vaatluse alla päris tänapäevased protsessid ning uurib seda, kuidas toimub liiva ärakanne piirkonnale iseloomulikes piklikes liivaluidetes.

Praegu on Gale’i kraatris suvi, mis on seal kõige tuulisem aastaaeg.

«Me üritame hoida Curiosity’t pidevas tegevuses, kuna praegu on liiva uurimiseks kõige parema aastaaeg,» ütles projektijuht Ashwin Vasavada NASA Jet Propulsion Laboratory’st. Eelseisva Mount Sharpile tõusu käigus loodetakse jälgida liivaosakeste liikumist, uurida luidete pinna struktuure ja teha kindlaks neid moodustava materjali keemiline koostis. Nende andmete toel saab aga teha juba olulisi järeldusi nii tänapäevaste luidete kui ka iidsete liivakivide kohta.