Täna ajaloos 7.03: tänaseks maailma muutnud leiutis sai patenti

Pilt on illustreeriv

FOTO: Photos Public Domain

1876 – tollal 29-aastane Alexander Graham Bell patenteeris täna 141 aastat tagasi revolutsioonilise leiutise telefoni.

 

Enne telefoni leiutamist kasutati sõna «telefon» teiste sideseadmete jaoks. Isegi kõik varasemad leiutajad ei nimetanud uut seadet telefoniks. Näiteks nimetati samuti telefoniks sidevahendit purjelaevadel, mille laevakapten John Taylor leiutas 1844. Uduse ilma korral kasutati teiste laevadega suhtlemiseks nelja udupasunat.

Alexander Graham Bell oli esimene, kellele USA patendiamet andis patendi elektrilise telefoni eest, nimelt 7. märtsil 1876. Belli patendid olid juriidilises mõttes edukad ja kaubanduslikult kindlad. Belli esimene patent sai telefoni peapatendiks, millest tulenesid teised telefoniga seotud patendid.

Esimesed telefonid olid üksteisega füüsiliselt traadi kaudu otseühenduses ühest majast teise. Kuna see on väga ebapraktiline, hakati kiirelt kasutama käsitsi kommuteeritavaid kõnekeskusi, kus operaator kõne tellija vastava soovi esitamisel kaks telefoniliini omavahel ühendas. Sellest said alguse esimesed lauatelefoniteenuse pakkujad. 20. sajandi alguses arendati välja kõnede ühendamise täielikult automatiseeritud telefonikeskjaamade võrk. Alates 1930. aastatest töötati välja mitmesuguseid raadiotelefoni-keskjaamade süsteeme, et edastada telefonikõnesid laevadele ja sajandi keskpaiku ka autodesse. Raadiotelefonisüsteemid arenesid ülemaailmseteks juhtmevabadeks telefonivõrkudeks ja 1973 tõi Motorola turule esimese mobiiltelefoni.

7. märtsi sündmused Eestis:

1603 – Rootsi-Poola sõda. Liivimaa aadliku Philipp Orgiese juhitav talupoegade salk, mis suundus rootslastele appi Tartut kaitsma, sai Tallinna ja Paide vahel poolakatelt lüüa.

1917 – asutati eesti seltside ülemaaline ühendus Tallinna Eesti Liit.

1925 – Eesti esimeseks meistriks võrkpallis tuli Tallinna Sport.

1931 – USAs resideeruv Osvald Käpp tuli vabamaadluse kergekaalus New Yorgi meistriks.

1934 – esimene eurooplane, Soome eestlane Kalevi Kotkas, ületas Brasiilias Rio de Janeiros kõrgushüppes 2 meetrit.

1939 – Nõukogude Liit loovutas Eestile kaks jaanuaris röövitud Varnja kalurit.

1944 – Eesti Teises maailmasõjas: Punaarmee pommitas Tapa linna.

1951 – toimus Saika punkrilahing.

1999 – toimusid Riigikogu 9. koosseisu valimised.

Ja maailmas:

161 – Lucius Aurelius Verus ja Marcus Aurelius said Rooma keisriteks.

321 – Rooma keiser Constantinus Suur kehtestas seadusega kohtutele ja äridele pühapäeva töövaba päevana.

1573 – Veneetsia vabariik tunnustas Konstantinoopoli lepinguga Küprose vallutamist osmanite poolt. Sellega lõppes Viies Veneetsia-Türgi sõda.

1876 – Alexander Graham Bell sai patendi telefonile.

1897 – arst John Harvey Kellogg serveeris oma patsientidele Battle Creeki sanatooriumis esimest korda maisihelbeid.

1911 – revolutsioon Mehhikos.

1912 – Roald Amundsen teatas maailmale lõunapooluse avastamisest.

1914 – Albaania troonile asus Wiedi prints Wilhelm.

1916 – asutati Bayerische Flugzeug-Werke, millest hiljem sai Bayrische Motorenwerke (BMW).

1917 – Venemaal algas Veebruarirevolutsioon: Putilovi tehaste omanikud tegid lokaudi, sest töölised nõudsid palgatõusu; järgmisel päeval algasid demonstratsioonid.

1918 – Esimene maailmasõda: Soome sõlmis keiserliku Saksamaaga Berliinis separaatrahu.

1918 – asutati Jaapani elektroonika ettevõte Panasonic Corporation.

1936 – eirates Locarno pakti ja Versailles' rahu, okupeeris Saksamaa Reinimaa.

1945 – Teine maailmasõda: USA 1. Armee väed hõivasid Kölni.

1970 – Jaapanis Kamakuras avati esimene rippraudtee Shōnan Monorail.

1973 – Tšehhoslovakkia astronoom Luboš Kohoutek avastas Kohouteki komeedi.

1989 – Hiina kuulutas Tiibetis Lhasa linnas välja sõjaseisukorra.

Tagasi üles