Naljakas, aga ei ole ka – teadlased üritavad selgitada huumorit kvant-naljade teooriaga

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mary Evans Picture Library/Scanpix

Tuleb välja, et puändi hetkel toimub ajus osakestefüüsikast tuttav olukord, kus kaks olekut on üheaegselt tõesed.

Kaks kirpu väljuvad baarist ja üks ütleb teisele: «Kas lähme jala või võtame koerad?»

Hakkasite te selle vimka peale itsitama või piinlikusest silmi pööritama, igatahes on teie reaktsiooni põhjuseks nalja mitmetimõistetavus. Värskes teadusartiklis pakuvad teadlased välja täiesti uue lähenemise, millega üritatakse lõpuks selgitada keerukaid mehhanisme ajus, mis teevad mõned naljad meile naljakaks, teised aga lihtsalt tüütuks. Abi loodetakse saada psühholoogiast näiliselt väga kaugest teaduse valdkonnast – kvantfüüsikast.

Nimelt on inimeste aju ja kognitiivseid süsteeme uurivad teadlased üritanud aastakümneid teha kindlaks mudelit, mis suudaks selgitada seda hetke, kui inimesed naljast «aru saavad», kuid seni on kõik variandid jäänud üht- või teistpidi puudulikuks.

Samal ajal on kvant-teooriad vaikselt immitsenud sisse paljudesse psühholoogia valdkondadesse ja nüüd näib, et järjekord on jõudpünud huumori uurimiseni. Kvantfüüsikal põhineva lähenemise abil loodetakse saavutada ei vähemat kui ammendavat kvanthuumori teooriat.

Kvantteooria on osakestefüüsika kiiresti arenev valdkond, mis põhineb tõdemusel, et osakeste omadused sõltuvad nende vaatlejast ja vaatlusest. Täpsemini – osakeste omadused tekivadki alles vaatluse hetkel. Teadlaste kahtlus oligi, et ka naljad muutuvad naljakaks alles siis, kui inimene neid loeb või kuuleb.

Sellise põhimõtte huumori puhul testimiseks anti grupile katsealustele lugeda ports sõnamängu-nalju ehk kalambuure ja nende väljavõtteid – näiteks puänte ilma ülejäänud naljata. Tulemused näitasid, et naljade naljakaks osutumisel toimub ajus midagi enamat kui vaid info edasikandumine. Nagu ka oodata võis, leidsid katsealused, et naljakad on ikka terved naljad ja mitte nende väljavõtted, mistõttu ongi kvant-teooria teadlaste hinnangul naljade uurimiseks sobilik.

Varem on arvutimudelid näidanud, et naljadele annab naljakuse X-faktori sõnade võime kanda korraga mitut tähendust ja kogu konstruktsiooni mitmeti tõlgendamise võimalus. Nalja üldosas hindame meile kirjeldatavat olukorda ühel moel, kuid puänt sunnib meid kogu konteksti ümber hindama ja see loobki koomilise efekti.

Ajakirjas Frotiers of Physics avaldatud teadusartiklis väidavad aga Kanada Briti Columbia Ülikooli teadlased, et selles huumorisädeme tekkimise hetkes ei taju meie aju mitte tähenduse muutumist, vaid hoopis kahe tähenduse korraga kehtimist, mis ongi humoorikuse allikas.

«Kvant-teooriad on mitmetähenduslikkuse tajuolekute kirjeldamiseks suurepärane tööriist,» ütles uuringut juhtinud Liane Gabora. «Naljakus ei ole enne selle tekkimist olemasolev «reaalsuse element», mida saaks mõõta – see tekib nalja olemuse, kuulaja vaimse oleku ja erinevate keskkonnast tulenevate faktorite suhte tulemusena.»

Kuigi ammendava kvantnalja teooria valmimiseks on vaja veel hulk aega ja tööd, näitavad esialgsed tulemused, et teadlased on õigel teel. Tulevikus loodetakse sellise mudeli abil muu hulgas luua ka naljakust ennustavad arvutiprogrammid.

Uuring ilmus teadusajakirjas Frontiers in Physics.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles