Uuring: kliima soojenemine võib loomad kääbusteks muuta

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enam kui 50 miljonit aastat tagasi toimunud kliimasoojenemised näitavad, et kliima soojemaks muutumisega on läbi ajaloo kaasnenud imetajate kehasuuruse vähenemine.
Enam kui 50 miljonit aastat tagasi toimunud kliimasoojenemised näitavad, et kliima soojemaks muutumisega on läbi ajaloo kaasnenud imetajate kehasuuruse vähenemine. Foto: akg-images / scanpix

Enam kui 50 miljonit aastat tagasi toimunud kliimasoojenemised näitavad, et kliima soojemaks muutumisega on läbi ajaloo kaasnenud imetajate kehasuuruse vähenemine.

Kliimasoojenemisega kaasnev närbumine tuli ilmsiks uuringus, kus teadlased võrdlesid ühest leiukohast USA Wyomingi osariigis leitud hambaid ja lõuatükke, pidades eriti silmas varaseid hobuseid ladinakeelse nimega Arenahippus ja tänapäeva jänestele sarnanevaid kabjalisi perekonnast Diacodexis.

Selliste hobusehammaste võrdlemisega tegid teadlased kindlaks, et kliima soojenemisel võib olla loomadele tugev kääbustav mõju.
Selliste hobusehammaste võrdlemisega tegid teadlased kindlaks, et kliima soojenemisel võib olla loomadele tugev kääbustav mõju. Foto: New Hampshire'i Ülikool

Keha suuruse muutumise kaudseks hindamiseks mõõdeti üle purihambad. Mõõtmiste statistiline analüüs näitas, et ligi 53,7 miljonit aastat tagasi aset leidnud kliimasoojenemise ajal kahanes nende loomade keha ligi 14 protsenti. Nii-nimetatud Eotseeni termilise maksimumi ajal soojenes kliima võrreldes pikaajalise keskmisega ligi 3 kraadi, hetkel käimas oleva inimtekkelise kliimasoojenemise ulatuseks hinnatakse aastaks 2100 neli kraadi Celsiuse järgi.

Teadlastele oli juba varasemast teada nn Paleotseeni-eotseeni termiline maksimumin ja sellega kaasnenud loomade pisenemine, kuid seni peeti pisenemist vaid ühe sündmuse tunnuseks. Seekordne uuring näitab aga, et tegemist peab olema üldisema seaduspäraga, mida teadlased nimetavad kääbustumiseks.

«Kääbustumine näib olevat mõnede loomade puhul esinev üldine evolutsiooniline reaktsioon, mille ulatus sõltub soojenemise intensiivsusest,» ütles uuringu juhtiv autor Abigail Ambrosia New Hampshire’i Ülikoolist.

Sellise reaktsiooni selgitusena käisid teadlased välja mitu erinevat võimalikku mehhanismi, muu hulgas ka toiduainete kättesaadavuse vähenemise.

«Kliimamuutustega seotud keha mõõtmete muutumine on ajaloolistes ja geoloogilistes aegridades küllaltki harilik nähtus,» ütles Dr. Ambrosia.

Uuring ilmus ajakirjas Science Advances.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles