Marsi supervulkaani purskamine toimus dinosaurused hävitanud meteoriidikatastroofiga samal ajal

NASA Viking 1 orbitaaljaama pilt Arsia Monsi vulkaanist.

FOTO: NASA/JPL/USGS

Hiiglasliku vulkaani viimaste pursete ajastamine näitab, et 50 miljonit aastat tagasi ei toimunud katastroofilised sündmused sugugi vaid Maal.

NASA värskest uuringust selgub, et Marsi hiiglaslik kilpvulkaan Arsia Mons tootis oma viimase aktiivsusperioodi ajal uue laavakihi ühe kuni kolme miljoni aastase intervalliga. Maa suurtele vulkaanidele on samas iseloomulik purksamine keskmiselt iga 10 000 aasta tagant.

Viimati purskas supervulkaan ligi 50 miljonit aastat tagasi, ehk ligikaudu samal ajal, kui dinosaurused Maale langenud meteoriidi tagajärjel hukkusid.

Marsi ekvaatorist napilt lõuna poole jääva Arsia Monsi vulkaani kujunemine on kestnud miljardeid aastaid, kuid suur osa tema ajaloost on teadlastele jätkuvalt ebaselge. Tema kaldeera – vulkaani tipus paikneva kausikujulise nõo – servades on küll näha vulkaanilisi kanaleid, kuid seni ei ole viimase aktiivsusperioodi täpne ajastamine teadlastel õnnestunud.

«Meie hinnangul oli vulkaani aktiivsuse tipp ligikaudu 150 miljonit aastat tagasi, mil Maal valitses veel hiline Juura ajastu. Vulkaan suri umbes samal ajal kui Maal surid välja dinosaurused,» ütles värske uuringu üks autoritest, NASA Goddardi Kosmoselendude Keskuse teadur Jacob Richardson.

Selliste tulemusteni jõudmist võimaldas teadlaste käsutuses olnud Mars Reconnaissance Orbiteri orbitaaljaama tehtud kõrgekvaliteetsete piltide analüüs. Täpsemini uuritigi vulkaani 29 kanalit, tehes nii kindlaks nende kihilisus. Suuremate kraatrite kokku lugemisega saadi ka hinnang kunagiste laavavoolude vanusest.

Tuleb välja, et kõige vanemad pursked pidid toimuma ligikaudu 200 miljonit aastat tagasi, viimane aga vahemikus 10 kuni 90 miljonit aastat tagasi, kõige tõenäosemalt aga ligi 50 miljonit aastat tagasi. Tõenäoselt purskas neist iga miljoni aasta kohta 1 kuni 8 kuupkilomeetrit laavat.

«Marsi vulkaanilisuse uurijate seas on väga oluline mõista selle planeedi vulkaanide ülesehitust ja elutsükleid. Marsi vulkaanid näivad olevat aktiivsed palju kauem kui Maa omad, kuid samas võib nende magmatootmise viisides olla ka olulisi erinevusi. Käesolev uuring annab meile veel kord võimaluse parandada oma teadmisi selle kohta, kuidas Arsia Mons hääbuma hakkas ja lõpuks päris vaikseks jäi,» ütles ka uuringu kaasautor Jacob Bleacher.

Vulkaani geoloogilist ajalugu kirjeldava teadusuuringuga saab lähemalt tutvuda ajakirjas Earth and Planetary Science Letters.

Tagasi üles
Back