Fotod ja video: Siberi sulavas igikeltsas peitub oluliselt rohkem gaasimulle, kui seni arvatud

Siberi igikeltsast võib välja pursata rohkem kraatreid kui seni arvatud. Suurte «mädapunnide» põhjuseks peetakse peamiselt kliimasoojenemise tagajärjel sulavat igikeltsa.

FOTO: /AP/Scanpix

Suurte «mädapunnide» põhjuseks peetakse peamiselt kliimasoojenemise tagajärjel sulavat igikeltsa.

Foto: Jamali-Neenetsi Autonoomne Piirkond / AP / Scanpix

FOTO: /AP

Viimastel aastatel on Siberi veidrad gaasimullid ja nende lõhkemisel tekkivad kraatrid meedias palju tähelepanu pälvinud. Nüüd on teadlased need esmakordselt üle lugenud ja nagu vahendab TASS, võib lähiajal oodata veel ligi 7000 mulli lõhkemist.

Selline arv on aga märkimisväärselt rohkem kui seni arvatud. Nende kõigi lõhkemise tagajärg kliimamuutuste edasisele kulgemisele on aga tõeliselt hirmutav – mullides sisalduvas gaasis on rohkelt metaan, mis on aga omakorda kordades tugevam kasvuhoonegaas kui seni peamiseks kliimamuutuste põhjustajaks peetud CO2.

Näiteks Belõi saarel läbi viidud uuringus leiti, et gaasimullis oli metaani 1000 korda rohkem kui on atmosfääri norm, süsihappegaasi aga 25 korda rohkem. Metaani kontsentratsioon oli seal seega ligi viis korda suurem kui senised uuringud olid oletanud.

Seetõttu tähendab mullides sisalduva gaasi atmosfääri jõudmine ka kliimasoojenemise võimendumist.

Mure turvalisuse pärast

Kuna Jamali piirkond on lisaks muule ka üks Venemaa olulisematest maagaasi ammutamise piirkondadest, on aukude mõistmine ka oluline turvalisuse tagamiseks – usutakse, et nende lõhkemine võib kahjustada transpordivahendeid ja infrastruktuuri.

Kogu käesoleva aasta kestvate tööde raames kaardistatakse ka teadaolevad mullid, mida on praeguseks teada juba ligi 7000.

«Me peame teadma, millised mullid on ohtlikud ja millised ei ole,» ütles Siberian Timesile Jamali-Neenetsi Autonoomse Ringkonna teadusdirektor Aleksei Titovski. «Teadlasedüritavad hetkel teha kindlaks, mis võivad olla ohumärgid ja mis võib olla maksimaalne raskus, millega võib mullide peale minna.»

Kuna 2016 oli kõige soojem aasta viimaste tuhandete aastate jooksul ja seda soojust võimendas veel ka tugev El Nino, tekkis möödunud aasta jooksul ka kraatreid rohkem kui kunagi varem. Nii oligi Kaug-Põhjas suvel sooja kuni 35 kraadi, mistõttu jõudis suvine sula oluliselt sügavamale mullakihtidesse kui tavaliselt.

Tagasi üles
Back