Uuring: kes kardab surma kõige rohkem?

Riin Aljas
, teadustoimetuse juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreeriv Foto: SCANPIX

Värske uuring näitab, et kõige vähem kardavad surma ateistid ja äärmiselt usklikud inimesed.

Pikalt usutakse, et usk vähendab hirmu surma ees, kuna paljud religioonid lähtuvad tõdemusest, et pärast elu maa peal ootab ees uus teistsugune maailm. Oxfordi Ülikooli teadlased otsustasid seda hüpoteesi aga järele kontrollida ning oma uurimuse tulemustest kirjutavad nad ajakirjas Religion, Brain and Behavior avaldatud artiklis.

Selleks töötasid nad läbi sadakond aastatel 1961 – 2014 ilmunud selleteemalist uurimusartiklit, mis tähendas, et kokku saadi materjal, mis puudutas rohkem kui 24 000 inimest üle maailma. Analüüs näitas, et kõrgem religioossus seostus väiksema surmaga seotud ärevusega. Sealjuures ei olnud vahet, kas usuti otseselt jumalasse, või surmajärgsesse ellu üldisemalt ega mänginud rolli palvetamise või kirikuskäimise sagedus.

Ometigi tuli vahe sisse sisemise ja välimise religioossuse juures. Sisemise religioossuse all peavad autorid silmas nähtust, kui usku kannab sisemine veendumus. Välimise religioossusega on tegu aga sel juhul, kui usu poolt räägivad pigem pragmaatilised põhjused nagu kasvõi emotsionaalne kasu. Uuringute metanalüüs näitaski, et välimise usuga inimesed kartsid surma rohkem.

Samas toovad autorid aga välja, et osa uuringuid ei leidnud surmakartuse ja usu vahel üldsegi seoseid ning nende sõnul võib asja põhjendada tõsiasi, et surmakartus oleneb suuresti kontekstist: enamik uuringuid tehti USAs, ja vaid väikene osa  Lähis-Idas ja Ida-Aasias. Nii on keeruline hinnata, kuivõrd võivad kultuuriline kontekst ja erinevad religioonid surmahirmu mõjutada.

Loe põhjalikumalt originaalartiklist ajakirjas Religion, Brain & Behavior

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles