Tuleb välja, et ülejäänud maailmaruumist ebatavaliselt külmem Bumerangi udukogu pidi tekkima kahest tähest koosneva süsteemi eluea lõpuni jõudmisel, vahendab New Scientist.
Universumi kõige külmem koht osutus kahe tähe hauaks
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
4. aprill 2017, 11:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Maal asuv temperatuuri mõõtev teleskoop suunata ükskõik kuhu maailmaruumis, näitaks see pea igal suunal temperatuuri 2,7 kraadi Kelvini järgi. Üks ligi 5000 valgusaasta kaugusel asuv udukogu on selles kontekstis aga tõeline anomaalia.
Nimelt on Kentauri tähtkujus asuva Bumerangi udukogu temperatuuriks vaid 0,1 Kelvinit. Mis sellist tõelist sügavkülma põhjustab, on teadlaste jaoks aastaid olnud tõeline müsteerium. Nüüd on aga grupp astronoome tulnud välja arvutustega, mis näitavad, et sellise kosmilise talve taga peab olema kaksiktähe vägivaldne surm.
Nimelt tekib väikeste tähtede hävimise korral maailmaruumis laienev ja helendav ioniseeritud gaasidest koosnev planetaarudu ehk rõngasudu, milleks kvalifitseerub ka Bumerangi udukogu. Samas on ta kõigi teadaolevate kosmiliste objektide seas unikaalne, kuna neelab ainsana kosmilisi mikrolaineid. See omakorda viitab asjaolule, et see peab olema kogu ülejäänud maailmaruumist külmem.
Selline seletus sobib küll üldiste teadmistega, mille kohaselt muutuvad laienevad gaasipilved külmemaks, kuid keegi ei osanud arvata, kuidas sai Bumerangi keskne täht paisata endast välja nii palju gaasi, et viia temperatuur nii madalale.
«Ilmselgelt pidi seal toimuma midagi erilist,» ütles New Scientistile uuringut juhtinud Chalmersi Tehnoloogiaülikooli astronoom Wouter Vlemmings.
Külma põhjuse kindlaks tegemiseks viidi NASA ALMA teleskoobiga läbi esimene ülitäpne Bumerangi udukogu kaardistamine. Udukogu keskosa uurimine näitas, et selle laienemist põhjustab hoopis kahe väikse mulli laienemine.
Teadlaste hinnangul tähendab see, et udukogu pidi alguse saama mitte ühe, vaid hoopis kahe tähe hävimisest. Seejuures oli üks neist teisest oluliselt suuremate mõõtmetega ja neelas pärast udukoguks muutumist väiksema endasse. See jätkas aga udukogu keskosa ümber tiirlemist, kuni umbes jõudis umbes 1000 aastat tagasi selle keskmesse, plahvatades ka ise ja põhjustades sellega kogu gaasisüsteemi väljapurskumise.
Selline arengulugu seletab ka Bumerangi ebatavalist temperatuuri – kui muidu oleks jahenemine toimunud aegamööda, siis teise tähe plahvatuse tõttu toimus gaasi levimine plahvatuslikult ja viis temperatuuri peaaegu absoluutse nullini.
Samas on tegemist ajutise nähtusega – aegamööda see siiski möödub ja udukogu temperatuur hakkab taas tõusma.
Uuring ilmus ajakirjas Astrophysics of Galaxies.