Vaata, milline nägi välja maailma esimene veebileht

Kaur Maran
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuvatõmmis maailma esimesest veebilehest, mille Tim Berners-Lee 1991. aastal üles pani.
Kuvatõmmis maailma esimesest veebilehest, mille Tim Berners-Lee 1991. aastal üles pani. Foto: Kuvatõmmis

Niigi rohkelt aurahasid saanud Tim Berners-Lee sõnul on Turingi auhind tunnustus kõigile, kes Interneti loomisel kaasa töötanud on.

Veebi leiutaja Tim Berners-Lee. Foto:
Veebi leiutaja Tim Berners-Lee. Foto: Foto: Charles Krupa/AP/Scanpix

Kuigi Tim Berners-Lee nimi võib olla paljudele meist üsnagi mittemidagiütlev, puutume me pea iga päev kokku tema töö viljadega. Kes meist ei kasutaks tänapäeval World Wide Web’i vajaliku info otsimiseks, sotsiaalmeedias käimiseks või kasvõi meedia lugemiseks.

Mõistagi ei ole see esimene suurem auhind, mis Berners-Lee’le osaks saanud – näiteks lõi kuninganna Elizabeth II ta hiljuti rüütliks ja Time Magazine tõi ta välja 20. sajandi 100 olulisema inimese nimistus.

1966. aastast välja antav Alan Turingi järgi nimetatud auhind on üks kõrgemaid tunnustusi informaatika vallas. Rahvusvahelise Arvutusmasinate Assotsiatsiooni välja antava auhinnaga kaasneb ka miljoni euro suurune auraha ühelt suurimalt Berners-Lee leiutatud tehnoloogiat kasutavalt ettevõttelt Google’ilt.

«[Tunnustus] on saavutuste kroon, aga arvan siiski, et selle on välja teeninud veeb kui suurejoonelise rahvusvahelise koostöö vaimus sündinud projekt,» ütles Berners-Lee Associated Pressile.

Berners-Lee panus interneti arengusse seisneb selles, et ta lõi esmakordselt keskkonna, milles on võimalik erinevaid digitaalseid objekte – faile, pilte ja videosid – tänapäeval brauserina tuntud tarkvara abil vaadata, luua ja alla tõmmata. 1991. aasta augustis lõi ta maailma esimese veebilehe info.cern.ch.

Kuvatõmmis maailma esimesest veebilehest, mille Tim Berners-Lee 1991. aastal üles pani.
Kuvatõmmis maailma esimesest veebilehest, mille Tim Berners-Lee 1991. aastal üles pani. Foto: Kuvatõmmis

Lisaks veebilehe tehnilise ehituse välja töötamisele pööras ta tähelepanu ka kõigist selle elementidest ühise terviku loomisele. Veelgi olulisem oli aga otsus oma loodut mitte patenteerida, vaid anda see vabakasutusse, mistõttu said programmeerijad selle põhjal peagi juba uusi süsteeme edasi ehitada, pannes nii aluse kogu tänapäevasele digitaalsele ökosüsteemile.

Tänapäeva veeb teeb muret

Kuigi veebi loomine toob Berner-Lee’le järjest auhindu, on ta aina süvenevalt mures maailma valitsuste järjepideva sekkumise tõttu veebi arengusse – privaatsuse säilitamine on muutumas aina keerulisemaks ja probleemsemaks.

«Minul kui indiviidil peaks olema võimalik hoida oma märkmeid ja ülestähendusi iseenda jaoks ilma, et ma peaksin seda kellegagi jagama. See on osa inimene olemisest,» ütles Berners-Lee phys.org’ile.

Selline kõikehõlmavus on tema sõnul osa suuremast arvutite võimsusega kaasnevast probleemist.

«Arvutusvõimsused on kasvanud eksponentsiaalselt, mistõttu on vaid loogiline, et need jõuavad ühel hetkel nii kaugele, et arvutid saavad meist targemaks,» ütles interneti isa. «Seetõttu on ju igati loogiline, et peaksime tagajärgedele mõtlema.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles