Uuring: ilma sekkumiseta jõuab CO2 tase 200 miljoni aasta maksimumini

Elava fossiilina tutnud hõlmikpuu on üks nendest taimedest, mille kivististe järgi määrati ajaloolised CO2 kontsentratsioonide aegread.

FOTO: Dana Royer

Kui inimkond ei lõpeta kasvuhoonegaaside õhku paiskamist, võib globaalne keskmine temperatuur tõusta kõrgemale kui viimase 420 miljoni aasta jooksul.

Ajakirjas Nature Communications avaldatud artikli autorid uurisid ligi 1200 erinevat ligi poole miljardi aasta tagusesse aega ulatuvat CO2 kontsentratsioonide aegrida ning võrdlesid neid kasvuhoonegaaside prognoosidega. Tuleb välja, et kui inimkond jätkab praegusel kursil, võivad kontsentratsioonid juba 100-200 aasta jooksul tõusta üle viimase 200 miljoni aasta taseme.

Kui kellelegi näib see tõestusena, et ka tänapäevane kliimamuutus on vaid osa looduslikust tsüklist, siis nii kiiret muutust ei ole tõesti kunagi varem toimunud. Tasub ka ära märkida, et inimesed on eksisteerinud sellest ajast vaid kaduvväikese osa – üks vanemaid inimlasi Homo habilis arenes Aafrikas välja ligi 2,8 miljonit aastat tagasi ja nüüdisinimene vaid ligi 100 000 kuni 200 000 aastat tagasi.

Analüüsis kasutatud aegread on loodud, toetudes fossiilsetele andmetele – kivistunud taimede isotoopsele koostisele, mida sai võrrelda tänapäevaste taimede omaga.

Aegridadest selgub, et süsihappegaasi kontsentratsioon on juba miljoneid aastaid kõikunud vahemikus 200-400 ppm’i ehk osakest miljoni kohta külmematel perioodidel kuni 3 000 ppm’ini soojadel «kasvuhooneperioodidel». Kõik varasemad muutused on aga järk-järgult miljonite aastate peale jaotunud, mitte nii kiired nagu meie praegune kliimasoojenemine.

Lisaks CO2 kontsentratsioonile on oluline parameeter ka Maale saabuva päikesekiirguse hulk.

«Tähtede, nagu ka meie Päikese, kiirgus muutub neis toimuvate tuumareaktsioonide tõttu aegamööda tugevamaks,» ütles uuringu kaasautor Dan Lunt Bristoli Ülikoolist.

«See tähendab, et kuigi CO2 kontsentratsioon atmosfääris oli sadu miljonieid aastaid tagasi kõrgel, oli sellest põhjustatud soojenemine nõrgem. Meie uus CO2 andmestik näitab aga, et aegamööda on kontsentratsioon iga miljoni aastaga keskmiselt 3-4 ppm’i vähenenud. See on aga täpselt piisav, et hoida ära päikesekiirguse võimendumisest tingitud temperatuuritõus, mistõttu püsis ka keskmine temperatuur pikalt ühtlasena.»

Sellel tõdemusel on aga tõsine tagajärg inimkonna tulevikule. Kui me püsime oma fossiilkütuste põletamisega samal kursil nagu seni ja põletame ära kõik olemasolevad maavarad, peaks CO2 tase tõusma aastaks 2 250 ligi 2 000 ppm’ini. Viimati oli atmosfääris nii palju süsihappegaasi ligi 200 miljonit aastat tagasi.

Niisiis – kui miljoneid aastaid tagasi kompenseeris kasvuhooneefekt päikese kiirguse muutusi, siis eelseisvate kliimamuutuste puhul võime näha enneolematut täiuslikku olude kokkulangevust.

Tagasi üles