Targemad kui inimesed? Ahvid suudavad tõel ja valel vahet teha

Eksperiment ahviga

FOTO: Buttelman et al (2017)

Ahvid suudavad inimestega samal tasemel mõista, kas inimene saab olukorrast õigesti aru või ei, näitab värske uuring.

Ahvide intelligentsust tõestavad varasemadki uuringud. Nii teame, et ahvid mõistavad teiste eesmärke, soove ning taju. Võime uskumusi hinnata peegeldab aga väga olulist kognitiivset võimet, seda enam, et siiani peeti seda üheks oluliseks oskuseks, mis inimesi teistest liikidest eristab. Saksamaal asuva Max Plancki instituudi uurimus näitab aga, et ka ahvid saavad sellega hakkama.

Tulemused jätkavad eelmisel aastal tehtud uuringuid, kus šimpansitele, bonobodele ja orangutanidele näidati videoid erinevatesse objektidega seotud olukordadesse pandud inimestest ning samal ajal jälgiti spetsiaalse tehnoloogia abil nende pilgu liikumist. Eksperimendid näitasid, et ahvid suunasid oma pilgu pigem sinna, kus videos olev inimene arvas objekti olevat, mitte aga objekti tegelikku asukohta. Nii järeldasid eksperimendi autorid, et ahvid aduvad, et inimestel võivad olla valearvamused.

Siiski jättis eksperiment õhku küsimuse, kas ahvide pilk ei läinud lihtsalt viimasesse asukohta, kust ta objekti mäletas olevat. Selle mõistatuse lahendamiseks korraldaski Max Plancki instituut David Buttelmani juhtimisel uue uurimuse, kuhu kaasati 34 Leipzigi loomaaia šimpansit, bonobot ja orangutani.

Ahvid üritavad inimesi õigele teele juhtida 

Uus eksperiment kulges järgmiselt: inimene A paneb eseme ühte kahest karpi ning jääb kas tuppa või lahkub sealt. Inimene B võtab objekti karbist ära, asetab selle teise karpi ning paneb mõlemad karbid lukku. Seejärel üritab inimene A avada seda karpi, kuhu ta eseme jättis. Ahvidele on enne juba selgeks õpetatud, mismoodi karpi avada ja nii lastakse neil otsustada, missugust karpi nad eseme leidmiseks avada tahavad.

Kui inimene A ruumi jäi, otsustas ahv avada mõlemad karbid, kui aga A ruumist ära läks, tegid ahvid 77 protsendil juhtudest lahti vaid selle karbi, kus sees oli ese. Uuringu autorite sõnul näitab see, et ahvid saavad aru, kui inimene käitub valeuskumusele toetudes. Kaks karpi avab ta sellepärast, et kuna ahv teab, et inimene ei tea, kus ese olla võib, üritab ta mõlema karbi avamisega teda aidata.

Selline käitumine vastab teadlaste sõnul aasta ja neljakuuse lapse käitumisele.

Järgmises katses muudeti eksperimenti nii, et inimene A annab eseme inimesele B ning läheb toast minema. Samal ajal paneb inimene B eseme ühte karpidest. Erinevus eelmise eksperimendi suhtes seisneb asjaolus, et kui eelmine kord käitus inimene A veendumusel, et ese asub karbis, kuhu ta selle jättis, siis sel korral tuppa sisenedes pole tal aimugi, kus ese asub. Seekord otsustasid ahvid võrdselt mõlemaid karpe avada ning autorite sõnul võis ahvide loogika peituda arvamuses, et nad ei tea, mida inimene teha kavatseb.

Et ahvid käitusid kahes eksperimendis erinevalt, järeldavadki uurimuse autorid, et ahvid suudavad inimeste uskumusi tajuda.

«Fakt, et meil on nüüd lausa kaks uuringut, mis näitavad, et ahvid suudavad uskumusi tajuda, näitab, et inimesed ja ahvid erinevad üksteisest vähem, kui seni arvasime.

Loe pikemalt uurimuse avaldanud ajakirjast PLOS One.

Populaarne

Tagasi üles