Kuul ei ole enam ammu magnetvälja, kuid NASA teadlaste sõnul tekitas selle pinnaalune dünamo kolm miljardit aastat tagasi välja, mis oli võimsamgi kui Maa oma.
Kuu magnetvälja müsteeriumi lahendas tema tuumas peituv dünamo
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
17. aprill 2017, 18:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise järelduseni jõudsid teadlased, uurides Kuult Maale toodud magnetiseerunud kivimeid. Võetud proovid näitavad selgelt – Kuul pidi kunagi olema Maa omaga pea sama võimas magnetväli. Üsna pea pärast kivi uurimist jõuti järelduseni, et seda pidi üleval hoidma Kuu pinna all pöörlev võimas vedela metalse tuuma moodustatu dünamo. Kuidas see aga tekkis ja toimis, oli seniajani selgusetu.
Hiljuti ajakiras Earth And Planetary Science Letters avaldatud uuringus näitavad NASA Johnsoni Kosmosekeskuse teadlased, et planeedi sisene materjalide voolav liikumine ehk dünamo pidi tekkima Kuu tuuma kristalliseerumise käigus.
Uuringu kohaselt oli Kuul algselt tõenäoselt rauast ja/või niklist ning vähemal määral väävlist ja/või süsinikust tuum. Kuna väävlit ja süsinikku sai olla aga vaid väga väike kogus, oli tuumal väga kõrge sulamistemperatuur ja nii hakkas ta juba kaaslase varases ajaloos kristalliseeruma. Selle protsessi käigus vallandunud soojus «toitis» kaudseid teid pidi ka magnetvälja teket ning aegamööda kujunes välja ka tänapäevane pilt, kus sisetuum on tahke ja välistuum vedel.
Sellise loodusliku protsessi toimumise tõenäosuse hindamiseks tegid teadlased läbi hulga simulatsioone ja mudelarvutusi, mis päädisid Kuul reaalselt eksisteerivate olude kopeerimisega. Selleks loodi kogu raua, nikli, väävli ja süsiniku pulbreid sellises vahekorras nagu seda oli ka Kuu varases südames. Seejärel loodi ka vastavad tingimused – pulbrite segu kuumutati, nad pressiti kogu sellise rõhu alla, mis võib valitseda ka Kuu sisemuses. Saadud segu mõõtmised näitasid, et magnetvälja taga pidi tõepoolest olema vedela massi tiirlemine Kuu tahke pinna all.
Uuring ilmus ajakirjas Earth And Planetary Science Letters.